Ekspert eetris

Viimastel aastatel on inimeste igapäevasõnavarasse kinnistunud termin kobarärevus – olukord, kus ühiskondlikud kriisid, majanduslik ebakindlus ja julgeolekuohud põimuvad üheks murede sasipuntraks ja takistavad inimeste toimimisvõimet. Vaimse tervise uuringu ja tervisekassa andmete põhjal on kasvav ärevus ja depressioonirisk ühiskonnas väga tõsised probleemid, seda eriti noorte hulgas. Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse kaasaegse inimese vaimne vastupidavus ja küsitakse, kas tegemist on ajutise nähtusega või uut tüüpi kollektiivse seisundiga, mis nõuab täiesti uusi toimetulekumehhanisme.Külas on Tallinna Ülikooli õpetamise arendamise ekspert Katrin Aava, kes on uurinud, kuidas murrangulistel aegadel sõnastatakse ümber strateegilised eesmärgid ühiskonnas ja ka hariduses.  Saates lahatakse strteegiadokumentides säilenõtkuse (resilientsuse) mõistet. Säilenõtkus on sõnastatud alates 2020. aastast Eesti riiklikes strateegiates läbivaks eesmärgiks. See tähistas olulist juhtimismuutust: kriisid on paratamatud, inimesed ja institutsioonid peavad olema nendeks paindlikult valmis. Senise konkurentsipõhise strateegilise eesmärgi asemel tuleb seega meie kollektiivne pingutus suunata kollektiivsele kohanemis- ja reageerimisvõimele. Haridusasutuste eesmärk on seega toetada õppijaid pingeolukorras tegutsema ja lahendama koostöiselt aina suuremaid väljakutseid. Saates arutletakse, kas võime kriisidega kohaneda on kaasasündinud isikuomadus või teadlikult arendatav oskus. Koos analüüsitakse, kuidas kohaneda olukorras, kus tavainimesel puudub kontroll globaalsete sündmuste üle. Erilist tähelepanu pööratakse praktilistele küsimustele: kuidas peaksid toime tulema üliõpilased, kes seisavad silmitsi stressirohke lõpuspurdi ja ebakindla tööturuga, ning mil viisil saavad end hoida lapsevanemad ja hooldajad, kelle kogu energia kulub teiste toetamisele. Arutletakse, kas lahendus peitub teadlikus infopaastus või tuleks hoopis investeerida kogukondlikku märkajasse ja sotsiaalsetesse võrgustikesse.Lisaks peatutakse organisatsioonikultuuril ja koolikeskkonnal. Otsitakse vastust küsimusele, millised konkreetsed tegevused loovad vastupidava töötaja ja tugeva organisatsiooni ning kuidas muuta lihtne tehe „rahulolev töötaja võrdub vastupidav ettevõte“ toimivaks tegelikkuseks.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse haridustehnoloogia mõju õpetamisele ning vaadatakse kriitiliselt otsa sellele, kuidas tehnoloogia kasutamine koolisüsteemis päriselt toimib. Külas on õpitehnoloogiate dotsent ja teadlane Linda Helene Sillat, kelle uurimistöö keskendub õpetajate professionaalsele arengule ja digipädevuse sisulisele mõtestamisele.Saates lahatakse levinud müüti, justkui piirduks digipädevus vaid tehniliste oskustega. Selgitatakse, mis on see osa digipädevusest, millest kõige sagedamini valesti aru saadakse ning miks on tegemist hoopis mitmemõõtmelise pedagoogilise oskusega. Analüüsitakse, kas tehnoloogia lisamine klassiruumi muudab õpetaja otsused alati kvaliteetsemaks või tekitab see hoopis informatsioonilist müra, mis õppeprotsessi hägustab.Erilist tähelepanu pööratakse tehisintellektile ja selle rollile tänapäeva koolis. Arutletakse, miks ei piisa haridusmaastikul enam pelgalt promptimisest ehk tehisintellektile käskluste andmisest, vaid vaja on sügavamat TI-kirjaoskust. Otsitakse vastust küsimusele, kuidas saab tehisintellekt õpetaja otsuseid toetada, ilma et see ohustaks õpetaja professionaalset rolli või autoriteeti.Lisaks vaadeldakse saates hindamispraktikate mõju – uuritakse, kas praegused meetodid toetavad või hoopis pidurdavad digipädevuse arengut. Kuna reaalsuses peab kogu tehnoloogilise uuenduse ellu viima õpetaja, siis analüüsitakse ka pedagoogide tegelikku koormust ja ootusi. Saates püütakse selgeks teha, mida õpetajad täna kõige kriitilisemalt vajavad: kas selleks on lisaaeg, sihipärane koolitus või süsteemne tugivõrgustik, mis aitaks tehnoloogiat teaduspõhiselt ja eesmärgipäraselt rakendada.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ avatakse uksed toiduteaduse ja rakendusliku kõrghariduse põnevasse maailma, kus kohtuvad akadeemiline sügavus ja ettevõtluse praktiline vajadus. Külas on AS TFTAK-i (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus) teadur ning Tallinna Ülikooli teadmussiirde doktorant Susan Pihelgas. Saates selgitatakse, mida kujutab endast teadmussiirde doktorantuur kui strateegiline karjäärivalik, kus doktoritöö valmib otseselt ettevõtte baasil, kombineerides ülikoolipoolse teoreetilise raamistiku ja reaalsed empiirilised andmed.Arutelu fookuses on soolestiku mikrobioota – ökosüsteem, mis mängib kriitilist rolli elustiilihaiguste ennetamisel ja inimese üldises heaolus. Saates lükatakse ümber levinud müüte toidulisandite ja probiootikumide kohta ning selgitatakse, miks võib purgist võetud kapsel jääda alla kodumaisele hapukapsale või keefirile. Juttu tuleb ka õnnehormooni serotoniini tootmisest soolestikus ning sellest, kuidas kaasaegne ühekülgne ja ületöödeldud toit meie sisemise tasakaalu segi lööb.Saates peatutakse põhjalikult pre- ja probiootikumide koosmõjul ning hoiatatakse äärmuslike toitumisotsuste eest. Selgub, et ka tervislikuna näivate toidulisandite nagu psülliumi kontrollimatu tarbimine võib soolestiku mitmekesisust hoopis pärssida. Susan Pihelgas jagab teaduspõhiseid soovitusi, kuidas hoida oma mikrobiootat tasakaalus läbi mitmekesise ja kiudainerikka toidulaua, ning selgitab, miks on andmete analüüs toiduteaduses täna suurem väljakutse kui andmete puudus.Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates arutlevad soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Christian Veske ning ekspert Marge Tooming teemadel, mis ulatuvad palgaläbipaistvuse direktiivist kuni tehisintellekti poolt loodud diskrimineerimisriskideni. Kui Eesti tähistab ajalooliselt väikseimat palgalõhet, siis saatekülalised küsivad, kas probleem on sellega lahendatud või on ebavõrdsus muutumas lihtsalt raskemini hoomatavaks. Vestluse alguses otsitakse vastust küsimusele, miks on meeste ja naiste palganumbrid endiselt nii erinevad ja millist rolli mängivad siin varajane haridustee või naiste ajutine eemaldumine tööturult. Marge Tooming avab teemat läbi moraali ja eetika prisma. Juttu tuleb ka paradoksist Eesti ühiskonnas: miks me kogukondliku rahvana ei pruugi alati tahta aidata oma lähedasi ja kuidas see seostub laiema võrdõiguslikkuse küsimusega.Saate teises pooles keskendutakse tehisaru (AI) ja automatiseeritud otsustussüsteemide kiirele levikule. Christian Veske toob esile murettekitava statistika: kui veel eelmisel aastal oli avalikus sektoris kasutusel kümmekond sellist süsteemi, siis nüüdseks on nende arv ületanud kahesaja piiri. Analüüsitakse riske, mis kaasnevad kallutatud andmetel treenitud süsteemidega – olukordi, kus algoritmid eemaldavad CV-sid demograafiliste tunnuste põhjal või langetavad teenuste osutamisel diskrimineerivaid otsuseid. Saates antakse juhiseid ka selleks, mida peaks tegema tavaline kodanik, kui ta kahtlustab, et automatiseeritud süsteem on tema suhtes ebaõiglaselt käitunud. Lisainfot leiab https://www.algoritmotsustab.ee/ Arutelu juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ keskendutakse vaba aja ja rekreatsiooni rollile kaasaegses ühiskonnas ning uuritakse, kuidas need mõjutavad inimeste tervist ja üldist heaolu. Külas on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse nooremlektor Karel Kulbin, kes avab teemat läbi oma doktoritöö ja värskete teadustööde tulemuste.Saates analüüsitakse levinud arusaamu psühholoogilisest stressist ning selgitatakse olulist erisust stressori ja stressivastuse vahel, tutvustades vaatajale stressimõtteviisi kontseptsiooni. Arutelu käigus otsitakse vastust küsimusele, kas püsiva pinge korral on vaba aeg piisavalt tõhus sekkumisviis või on tegemist liiga pehme lahendusega sügavamate probleemide leevendamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse jõudeaja mõistele ja aktiivse vaba aja tähtsusele, mis oli keskne teema ka eksperdi uurimistöös. Saates selgub, millised teaduslikud tähelepanekud üllatasid autorit doktoritöö protsessis kõige enam ning milline konkreetne elustiili muutus võiks statistiliselt parandada enamiku inimeste igapäevast enesetunnet. Vestluse lõpus jagab Karel Kulbin kolme universaalset ja tõenduspõhist soovitust heaolu hoidmiseks, peatudes liikumisel, looduses viibimisel ning regulaarse harrastuse olulisusel.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral vaatluse alla matemaatikaõppe valukohad ja uued meetodid, mis muudavad viisi, kuidas me numbrite maailmast mõtleme. Külas on Tallinna Ülikooli matemaatika didaktik ja nooremteadur Annika Volt, kes avab projekti „Mõtlemine nähtavaks“ tagamaid ja selgitab, miks on kaasaegses matemaatikatunnis arutlemisoskus sama kriitiline kui õige lõppvastus.Saates arutletakse, kas tänapäeva ühiskond on loonud sooritussurve, kus õpilane kardab eksida rohkem kui ta soovib ainest päriselt aru saada. Volt viitab, et paljudel õpilastel on matemaatikast moonutatud ettekujutus, mis tekitab asjatut ärevust ja pärsib õpimotivatsiooni. Saates selgitatakse, kuidas muuta õppimisprotsess nähtavaks, et õpetaja ei hindaks vaid tulemust, vaid mõistaks õpilase mõttekäiku ja võimalikke takistusi sellel teel.Juttu tuleb ka konkreetsetest muredest koolipingis: õpilaste nappivast oskusest oma mõtteid väljendada ning rääkimisjulguse puudumisest. Annika Volt tutvustab esimeste ülesannete katsetuste tagasisidet ning toob praktilisi näiteid, kuidas õigete vahenditega julgustada õpilasi rohkem küsima ja vähem muretsema. See on vestlus neile, kes soovivad mõista, kuidas toetada laste enesekindlust ning näidata, et matemaatikas ei ole tulemuseni jõudmiseks oluline vaid üks ja õige lahendustee.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla teema, mis tekitab ühiskonnas kirglikke arutelusid, kuid samas ka märkimisväärset ebamugavust ja hirmu – kestlikkus. Külas on Tallinna Ülikooli kestliku siirde individuaalsete tegurite teadur Halliki Kreinin ning hariduspsühholoogia vanemteadur Grete Arro. Kuigi „kestlikkusest“ on saanud meedia ja poliitika püsiv märksõna, kaasneb sellega sageli vastuseis. Saates lahatakse, kuidas on tekkinud fenomen, kus planeedi hoidmiseks vajalikud muudatused mõjuvad tarbijale hirmutava, ebamugava või põhjendamatult kallina. Üheskoos otsitakse vastuseid küsimusele, miks tundub kestlik eluviis sageli „ebanormaalne“ ning kuidas motiveerida inimest tegema valikuid, mis ei paku kohest mugavust. Arutleme selle üle, kas ilma majanduslike surveteta kalduks inimloomus loomupäraselt kestlikumate lahenduste poole või on meie valikud jäädavalt süsteemi poolt raamitud.Saate fookuses on ka terav küsimus võimusuhetest ja vastutusest. Kui poliitiline eliit ja suured ärihuvid ei näita üles piisavat tahet süsteemi muuta, siis kas tavainimese pingutusel on üldse kaalu? Eksperdid selgitavad, kes on need narratiivi loojad, kes kujundavad reegleid, ning millist rolli mängib selles protsessis tänapäeva ületöötanud inimene – keda on teadupärast kergem mõjutada säilitama vana, isegi kui see on meile kahjulik. Kuidas aga murda kehtivat süsteemi ja muuta narratiivi nii, et kestlikkus poleks enam pelgalt poliitiline loosung, vaid loogiline elukorraldus?Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord luubi alla Eesti haridusmaastiku üks põletavamaid ja emotsionaalsemaid teemasid – hindamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan minna 2035. aastaks algklassides üle sõnalisele hindamisele on tekitanud elavat arutelu nii õpetajate tubades kui ka lapsevanemate seas. Saates avavad selle reformi tagamaid ja hariduspsühholoogilist väärtust Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia külalisteadur Kati Aus ning koolipsühholoogia teenekas professor Eve Kikas.Diskussiooni keskmes on oluline eristus: mis on tegelikult hindamine ja kuidas see erineb pelgalt hinnete panemisest? Eksperdid selgitavad, et praegune eristav hindamissüsteem, mis tugineb viiepallisüsteemile, on paljuski ajale jalgu jäänud ega toeta piisavalt õpilase individuaalset arengut. Saates arutletakse, milliseid fundamentaalseid probleeme uus õppekorraldus lahendama peaks ning kas praegune süsteem toetab või pärsib laste loomulikku õpihimu ja eneseusku.Juttu tuleb ka praktilistest näidetest ja Eesti koolide valmisolekust. Meil on juba koole, kus numbrite asemel toimub sisukas dialoog õpetaja ja õpilaste vahel ning saame juba hinnata, kuidas see mõjutab lapse motivatsiooni. Saates ei vaadata mööda ka kriitilistest küsimustest: kas Eesti õpetajad on valmis hinnetest loobumiseks ja uute meetodite õppimiseks õppijate õppimise ja motivatsiooni toetamiseks ning kuidas peaksid lapsevanemad tundma end turvaliselt maailmas, kus traditsiooniline „viis“ asendub õpetaja ja õpilaste vahelise sisuka dialoogiga.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Kevadine päike toob endaga kaasa soovi end liigutada, kuid kas sport on alati ja tingimusteta hea ning kasulik? Saates „Ekspert eetris“ võetakse sel korral luubi alla spordipsühholoogia ning murtakse levinud müüte, mis ümbritsevad treeningprotsessi ja selle mõju noore inimese arengule. Külas on spordipsühholoog ja Tallinna Ülikooli nooremteadur Snežana Stoljarova, kes avab spordimaailma tagamaid oma praktilise kogemuse ja doktoritöö valguses.Saates arutletakse, miks ainuüksi füüsilisest pingutusest ei piisa, et kasvatada vastupidavat ja sotsiaalselt võimekat isiksust. Stoljarova selgitab, et sport iseenesest ei ole hea ega halb – selle tegelik väärtus peitub teadlikult loodud keskkonnas. Juttu tuleb sellest, kuidas treeneri suunamine ja fookuse seadmine määravad, kas noorsportlasest kasvab vaid käske täitev "kuulekas õpilane" või autonoomne ja ennast juhtida oskav inimene, kes suudab elus ette tulevate raskustega edukalt toime tulla.Fookuses on noored, kelle treeningprotsessis peitub tohutu potentsiaal arendada psühhosotsiaalseid oskusi ja vaimset vastupidavust. Saates küsimegi: kas me kasutame spordi tegelikku väge piisavalt või jääme liialt kinni vaid sekunditesse ja punktitabelitesse? Uurime, milline on kaasaegne teadmus spordipsühholoogias ja kuidas rakendada seda nii tippspordis kui ka tavapärases tervisejooksus, et toetada inimese terviklikku heaolu.Saatejuht on õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates “Ekspert eetris” võetakse sel korral vaatluse alla Eesti riigi üks sümbolväärtuslikumaid, kuid samas enim kirgi kütvaid institutsioone – Vabariigi President. Kuigi aeg-ajalt kõlavad populismimaigulised üleskutsed, et väikeriik võiks hakkama saada ilma tseremoniaalse esindusfiguurita, on ajalugu ja võrreldavate riikide kogemused näidanud tasakaalustava jõu kriitilist vajalikkust. Saates arutletakse ka provokatiivselt: kas meil on üldse presidenti vaja ja kui oluline on tema roll tänases Eestis?Külas on Tallinna Ülikooli doktorant-nooremteadur Mart Murusalu, kelle uurimisteemaks on presidendi mitteformaalne võim, ja võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts. Üheskoos avatakse presidendi rolli tagamaid läbi ajaloolise prisma, võrreldes Eesti valikuid Soome ja Tšehhi kogemustega. Eesti jõudis alles 1938. aastal, uue põhiseadusega, riigivanema (peaministri) juurest presidendi ametikohani. Soome varajane otsus stabiilse presidendi kasuks oli üks tegureid, miks verise kodusõja järgselt demokraatia kinnistus ja arenes, ent Eestis kriisides hävines (Siaroff, 1999). Samas esineb hilisemas ajaloos ka kurioosseid episoode, nagu Kekkoneni ametiaja eriseadusega pikendamine (1974. a), ilma valimisi korraldamata. Samuti ei pruugi probleeme demokraatlikes protsessides ja poliitilises kultuuris ‘ravida’ valimissüsteemi vahetamine, näiteks Tšehhis asendati kaudne valimine 2013. a otsevalimistega, ent tulemused jäid pingeliseks ja kaks tsüklit oli ametis mitmeti problemaatiline ja vastanduv riigipea (Paris, 2021).Loomulikult ei pääse mööda Eesti poliitika püsiteemast, mis tõstatub käsikäes valimistsükliga: otsevalimised versus tänane duaalne süsteem (vt ka Madise, 2006; 2016; Nutt, 2016; Mutt, 2021). Miks toetab rahvas järjekindlalt presidendi otsevalimist, samas kui eksperdid hoiatavad institutsionaalsete konfliktide eest? Saates vaetakse praeguse, kompromissil rajaneva 1992. aasta põhiseadusliku disaini põhjuseid ja eeliseid. Vaadeldakse huvitavaid praktikaid ka mujalt Euroopast (vt Sikk, 2006). Mainitud saab Iirimaa mudel, kus populaarne president saab soovi korral, teatud olukordades (kui teisi kandidaate ei esitata), ilma kampaania ja valimisteta jätkata. Saates arutatakse, kas tänane riigipea on olnud valitsustele ‘mugav’ partner ja mis võiks muutuda tema stiilis võimalikul teisel ametiajal.Saatejuht on Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse seekord vaatluse alla üks kaasaja põletavamaid ja samas enim vääriti mõistetud mõisteid – kestlikkus. Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Tarmo Pikner ning jätkusuutliku hariduse teadur ja keskkonnamuutuste klastri KEKO juht Katrin Männik lahkavad küsimust, kas kestlik tulevik on pelgalt teaduslik ja poliitiline projekt või nõuab see sügavamat kultuurilist nihet ja suhtumise muutumist. Arutelus otsitakse vastuseid, kuidas õpetada kestlikkust valdkondades, mis esmapilgul keskkonnateemadest kaugele jäävad, olgu selleks filmi- või humanitaarteadused. Kestlikkus on laiem küsimus kui kliimaprobleem. Väljakutseks on kestlikkuse pädevuste integreerimine horisontaalselt õppetegevusse. Kas loengusaal on ainuke sobiv paik reaalse muutuse loomiseks või peab haridus liikuma linnaruumi ja kogukondadesse? Saates selgitatakse, kuidas viia ülikoolis sündiv teadustöö seinte vahelt välja, et see omaks laiemat ühiskondlikku väärtust ja kõnetaks ka neid, kes tunnevad süvenevat „roheväsimust“.Erilise tähelepanu all on linnade roll kliimakriisis ning seni väheavatud taasarengu mõiste, mis pakub alternatiivi senisele kasvule orienteeritud maailmapildile. Samuti heidetakse pilk ülikoolide rohenädalale, avades tänavusi fookusteemasid ja praktilisi samme, mis aitavad kujundada kestlikku tulevikku olukorras, kus kõik vajalikud ressursid ja teadmised on justkui käeulatuses, kuid nende rakendamine nõuab otsustavaid samme. Kestlikkusest rääkides võiksime koos mõelda rohkem võimalustele. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Jagatud vanemlus, kus mõlemad vanemad jäävad pärast lahkuminekut lapse ellu aktiivselt osalema, on muutumas üha tavalisemaks lahenduseks pere lagunemisel. See muutus on toonud kaasa uue reaalsuse: aina enam lapsi pendeldab kahe elukoha vahel, mis võib sageli olla kurnav ja veelgi süvendada lahkuminekuga seotud pingeid. Kuid kas peab just laps olema see, kes liigub? Selles „Ekspert eetris" saates räägib Tallinna Ülikooli laste õiguste ja huvikaitse lektor Rafaela Lehtme linnupesavanemlusest (bird’s nest parenting, birdnesting), mis on Eestis veel vähelevinud, kuid maailmas järjest enam kanda kinnitavast lahendusest ning seab esikohale lapse heaolu.Erinevalt tavapärasest jagatud vanemlusest, kus kahe koha vahel rändab laps, võtavad linnupesa-peredes vastutuse suuremate muutuste eest vanemad – laps jääb püsivalt ühte koju ja vanemad on need, kes kordamööda sisse ja välja kolivad. Saates analüüsitakse, kuidas selline korraldus aitab kaasa lapse kodutunde säilimisele ja pakub emotsionaalset ankrut ajal, mil pere senine struktuur on purunenud. Lehtme selgitab, milliseid konkreetseid probleeme aitab selline elukorraldus lahendada nii laste kui ka vanemate vaatest, toetudes uuringutele, mis kirjeldavad lahutatud perede laste suurimaid väljakutseid uue elukorraldusega kohanemisel. Kuid linnupesavanemlus ei ole universaalne võluvits. Nii ei ole kõige olulisem küsimus lahutavatele vanematele see, milline elukorraldus valida, vaid kas nad on valmis tõeliseks jagatud vanemluseks, mis tähendab ekspartneri tunnistamist teise lapsevanemana enese kõrval. Vanematevahelised pinged ja erimeelsused ei tohiks võtta lapselt õigust tingimusteta armastada nii ema kui isa. Kui erimeelsused suudetakse lapse nimel kõrvale panna, muutuvad võimalikuks mitmed lahendused, millest lõppkokkuvõttes on kasu kõigil.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Tallinna Ülikooli vestlussaate „Ekspert eetris“ seekordses saates süvenetakse ühte kaasaegse ühiskonna põletavamasse küsimusse: kuidas mõjutavad meie sotsiaalsed suhted ja tugivõrgustikud elukvaliteeti ning rahvastiku arengut tervikuna? Külas on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze, kes avab üksilduse ja sotsiaalse kaasatuse tagamaid teaduslikust vaatepunktist. Saates lahatakse üha süvenevat üksilduse epideemiat ja küsitakse, kas oleme jõudmas ajastusse, kus füüsiline eraldatus on muutumas uueks normiks. Seejuures ei ole tegu vaid emotsionaalse murega – üksildusel on kõrge hind, mida maksame ühiselt läbi tervishoiusüsteemi koormuse.Erilise tähelepanu all on Eesti fenomen: miks loodab eestlane vanemas eas vankumatult vaid perele, samas kui mujal Euroopas mängivad olulist rolli sõbrad ja laiem kogukond? Arutleme, millist rolli mängib meie valikutes ajalooline mälu ning kuidas regulaarne suhtlus ja tugev tugivõrgustik toimivad otsese elupäästjana, pikendades märkimisväärselt tervena elatud aastaid.Lõpetuseks otsitakse vastust küsimusele, milline on siinkohal riigi roll – kas ja kuidas peaks avalik sektor sekkuma, et soodustada põlvkondadeülest suhtlust ning ennetada sotsiaalset isoleeritust juba eos. Vestlus pakub värskeid sissevaateid sellesse, kuidas ühiskond tervikuna saaks soodustada hinnanguvabamat suhtlust ja sotsiaalsete oskuste arendamist. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Tallinna Ülikooli vestlussaates avavad hariduse ja ühiskonna seoseid õppekavateooria dotsent Maria Erss ja avaliku poliitika professor Triin Lauri. Saatejuht Katriin Lepikuga arutletakse teemadel, mis puudutavad iga Eesti peret ja meie riigi tulevikku.Miks me "hääletame jalgadega"?Eestis valitseb murettekitav trend: koguni 37% õpilastest ei käi elukohajärgses koolis. Kui lapsed viiakse väikesest kohast suurde keskusesse, ei jää tühjaks ainult koolipingid, vaid hääbub ka kohalik kogukond. Saates küsitakse otse: kas Eesti koolisüsteem vajaks tsentraalset koolikohtade jaotust või kvoodisüsteemi, et tagada võrdsus ja elujõulisus igas Eestimaa nurgas.Jalgadega hääletamise taga ei ole ainult logistika või maine, vaid koolivalik on sageli segu ratsionaalsetest otsustest, identiteediotsinguist – ent sageli on see ka hirm, mis kooli vahetama kihutab.Lapsevanemad kardavad, et nende laps ei saa piisavalt head haridust, ei pääse soovitud gümnaasiumi või ei leia turvalist ja toetavat keskkonda. Hariduse roll on palju laiem kui vaid faktiteadmiste omandamine. Saates selgitavad külalised hariduse kolme sammast:Õppimine: oskus omandada uusi teadmisi.Sotsialiseerumine: õppimine, kuidas teiste inimestega koos eksisteerida.Subjektsus: julgus ja oskus kujuneda iseseisvaks, otsustusvõimeliseks kodanikuks.Kuidas aga arendada kodanikunärvi klassiruumist väljaspool ja kas õpetajad on valmis üha mitmekultuurilisemaks muutuvaks õpikeskkonnaks? Just siin peitub hetkel suurim väljakutse – uuringud näitavad, et õpetajad tunnevad end kõige ebapädevamalt just mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas.Maria Erss ja Triin Lauri toovad saatesse unikaalse vaatepunkti, kombineerides õppekavateooria ja avaliku poliitika analüüsi. See on interdistsiplinaarne pilk haridusele, mis aitab mõista, kuidas suured reformid ja igapäevased koolivalikud meie ühiskonda tegelikult voolivad.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.Vaata projekti EDUMERIT kohta lisainfot siit: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/6e8f2c4a-7b63-416e-a191-c979618ba823

Saates „Ekspert eetris“ võtame sel korral vaatluse alla põneva kohtumispunkti loomepärandi ja tehnoloogia eesliini, küsides, kuidas muudab digitaalne pööre meie suhet minevikuga. Külas on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident Marek Tamm, kellega koos arutleme, kuidas aitab digitehnoloogia hõlbustada ligipääsu kultuuripärandile ja kas tehisaru suudab tulevikus mõelda nagu maailmakuulus semiootik.Vestluse keskmes on Euroopa Komisjoni rahastatud nelja ülikooli ühine uurimisprojekt DIGHT-Net, mille keskmes on soov tuua Juri Lotmani ja Umberto Eco intellektuaalne pärand tänapäeva digiajastusse. Professor Tamm selgitab, kuidas Tallinna ja Tartu ülikoolis säilitatav mahukas Lotmani arhiivimaterjal – alates kirjavahetusest kuni joonistuste ja raamatute servamärkusteni – on omandamas uut elu digitaalsel kujul. See ei tähenda vaid dokumentide digiteerimist ja nende veebis kättesaadavaks tegemist, vaid samuti katset luua lokaalne keelemudel ehk „Lotman-bot“, mis suudaks kogu digiteeritud arhiivi põhjal arutleda õpetlase põhiideede ja seisukohtade üle.Saates peatutakse pikemalt ka "digitaalse elustamise" eetilistel ja tehnilistel aspektidel. Juttu tuleb sellest, kuidas visualiseerimistehnikaid kasutades äratada ellu Lotmani fotosid ja joonistusi, pakkudes alternatiivi nappidele säilinud videokaadritele. Samal ajal otsitakse vastuseid kriitilistele küsimustele: kuidas vältida masina „hallutsinatsioone“ ning tagada, et loodav juturobot püsiks algse tekstikorpuse piires.Lisaks pakub professor Tamm laiema vaate sellele, kuidas kujundab digitaalne vahendatus ümber meie ajalooteadmisi ja minevikusuhet. Arutletakse, kas immersiivsed keskkonnad ja interaktiivne minevikuaines on muutmas meie ajalookogemust mitme meelega tajutavaks rännakuks, kus tavapärase tekstipõhise teadmise kõrvale astuvad üha uued digitaalsed võimalused ajalugu kogeda, näiteks ajalooliste videomängude või virtuaalsete keskkondade näol.Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.Projekti kohta lähemalt: https://dight-net.tlu.ee/eesti-keeles/

Saates „Ekspert eetris“ on seekord fookuses teaduse ja sotsiaalmeedia põkkumispunktid ning küsimus, kas nutitelefoni ekraanist võib saada teadlase kõige teravam tööriist. Külas on Arheoloogia teaduskogu teadur ja värske Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Monika Reppo, kes on murdnud müüdi tolmustes hoidlates vaikivast teadlasest, olles ise aktiivne ja nähtav sisulooja.Saates arutletakse, kas TikTok ja teised platvormid tähendavad teaduse populariseerimisel vältimatut revolutsiooni või peitub seal oht teaduse liigseks lihtsustamiseks. Monika Reppo selgitab, kas teadlase kohalolu sotsiaalmeedias on pelk meelelahutus või strateegiline vajadus, et võidelda leviva pseudoteaduse ja väärinfoga. Seejuures peatutakse küsimusel, kas arheoloogia visuaalne ja kombatav loomus annab selle valdkonna ekspertidele sotsiaalmeedias eelise, mida näiteks teoreetilisematel teadusharudel on raskem saavutada.Erilise tähelepanu all on möödunud suvel kirgi kütnud Viljandi kalmistu juhtum, kus Reppo oli üks peamisi eestkõnelejaid. Vestluse käigus selgub, kuidas sotsiaalmeedia tähelepanu aitas tuua keerulised sõjahaudade seaduse kitsaskohad tavakodaniku teadvusesse ning kas avalik surve ongi uus viis, kuidas valideerida eksperthinnanguid olukordades, kus põrkuvad linna arendushuvid ja muinsuskaitse väärtused.Reppo lahkab ka sügavamaid eetilisi küsimusi: kuidas jääda truuks teaduslikule meetodile keskkonnas, mis toitub puhtalt emotsioonidest ja klikkidest. Arutluse alla tuleb teadlase vastutus algoritmide ajastul – kas algoritme peaks teadlikult ära kasutama, et suunata avalikku arvamust ja mõjutada otsustajaid, või riskib ekspert sellisel juhul oma objektiivsuse kaotamisega. Saate lõpus vaadatakse tulevikku, küsides, kas sotsiaalmeediast on saanud teaduse lahutamatu osa või on tegemist ajutise praktikaga, millest teadusmaailm võib ühel hetkel taas kaugeneda.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.

Tiina Pajuste & Liisi Keedus “Venezuelast Gröönimaani: Kuidas suurriigid rahvusvahelist õigust oma huvides painutavad?”Saates "Ekspert eetris" võetakse vaatluse alla maailmakorra alustalad, mis on viimasel kümnendil hakanud murenema. Pärast Teist maailmasõda loodud süsteem, mis tugines tuumarelvade heidutusele, piiride puutumatusele ja rahvusvahelisele õigusele, on sattunud tehingupoliitika surve alla. Saates arutletakse, kas me elame ajastul, kus klassikaline diplomaatia asendub toore jõu ja äriliste kokkulepetega? Külalisteks on rahvusvahelise õiguse ja julgeoleku professor Tiina Pajuste ning poliitikafilosoofia professor Liisi Keedus. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.Saates analüüsitakse, mis muutus rahvusvahelistes suhetes pärast II maailmasõda ning miks on just praegu kätte jõudnud kriitiline aeg, mil USA liitlased peaksid rahvusvahelise õiguse uuesti jõuliselt mängu tooma. Saatekülalised arutlevad, mis teeb USA hiljutise tegutsemise rahvusvahelise poliitika areenil vastuoluliseks ja kas Euroopa Liidu senised reaktsioonid on olnud piisavad või jäädud liialt passiivseks pealtvaatajaks.Eraldi tähelepanu pööratakse rahvusvahelise õiguse olemusele – süsteemile, kus normid sünnivad lepingutest ja praktikast, kuid puudub keskne jõuorgan, mis reegleid täidaks. Selle taustal uuritakse, kuidas Trumpi-aegne "tehingukunst" ja strateegiline ähvardamine on muutnud liitlastevahelist usaldust. Kas selliseid olukordi, nagu on nähtud Gröönimaa ostusoovi või Venezuela kriisi puhul, saab üldse ennetada ning mis on Trumpi eripärad selles kontekstis?Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ võetakse fookusesse karjääripööre – teema, mis puudutab üha enam inimesi nii Eestis kui mujal maailmas. Sageli avastatakse pärast aastaid õpinguid või töölkäimist, et õpitud eriala ei too enam rõõmu või ei paku motivatsiooni terveks ülejäänud eluks. Või on antud erialal ees suuremad muutused, mis viivad karjääripöördeni. Saates on külas Fontese partner Kadri Sooberg-Aettik, kes tegeleb igapäevaselt inimestega, tegeleb värbamisega ja puutub kokku inimestega, ning Age Saks, kes on pärast juristikarjääri teinud mitu olulist pööret ja õpib täna Tallinna Ülikoolis õpetajaks.Saates arutletakse, millised hirmud ja väärarusaamad karjäärimuutustega kõige sagedamini kaasas käivad, ning küsitakse, kui toetav on meie ühiskond tegelikult neile, kes otsustavad eriala vahetada. Juttu tuleb sellest, kuidas leida enda tugevused, millistest märkidest ära tunda, et on aeg muutusteks ning millised esimesed sammud aitavad määratleda uut suunda.Age jagab ausalt, kuidas jõudis arusaamiseni, et juura pole talle õige tee ning millist tuge ta sel teekonnal vajas ja leidis. Kadri avab tööturu praktilisi kitsaskohti ja toob välja, mida värbajad tegelikult otsivad ning kuidas tööandjad peaksid suhtuma kandidaatidesse, kes soovivad karjääri muuta.Saate jooksul mõeldakse ühiselt läbi, milline on hea karjäärinõustamine, miks võib professionaalse toe kasutamine anda pöördeplaanidele kindla vundamendi ning milliseid soovitusi jagavad eksperdid neile, kes tunnevad, et soovivad uut algust, kuid ei julge veel esimest sammu astuda.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ keskendutakse sel korral neuroloogia valdkonnale, mis on viimastel aastatel teinud läbi enneolematu arenguhüppe. Külas on neuroloog ja Tallinna Ülikooli neuroloogia professor Toomas Toomsoo, kelle käe alt on möödunud kümnendi jooksul tulnud mitmed olulised selgitused ja täpsustused nii neuroloogiliste haiguste kui ka uute ravivõimaluste kohta.Ozempic kui diabeediravim on kasvanud ülemaailmseks fenomeniks. Saates arutletakse, kas selle mõju kaalule, sõltuvuskäitumisele ja vaimsele tervisele on päriselt nii laiapõhjaline, nagu vahel väidetakse ning mida tähendab Toomsoo mõte, et Ozempicu kasutuselevõtt on ajubioloogiat ümber defineerinud.Saates räägitakse ka neuroloogia kiirest arengust ja sellest, miks on viimase viie aasta muutused olnud suuremad kui eelnevate kahekümne jooksul kokku. Juttu tuleb läbimurretest, mis on reaalselt jõudnud patsiendini – sh migreeniravimite revolutsioonist, mille kättesaadavus ja hind on toonud kaasa keerulisi küsimusi patsientidele ja tervishoiusüsteemile.Samuti selgitatakse saates, kuidas ära tunda insuldi kolm kriitilist tunnust, millised on värskeimad arengud Alzheimeri tõve pidurdamisel ning mida tähendab Parkinsoni tõve puhul „uue generatsiooni ravi“ – kas see tähendab lihtsalt paremat elukvaliteeti või ka pikemat elu.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli isiksusepsühholoogia teenekas professor Aleksander Pulver ning organisatsiooni- ja arengupsühholoogia teenekas lektor Kadi Liik teadus- ja ärikoostöö võimalustest.Saates arutletakse, mida ettevõtted saavad ülikooli abiga oma äri hüvanguks õppida, milline on teadusliku ja ärilise mõtlemise erinevus ning kuidas sünnib tulemuslik koostöö ülikooli ja ettevõtte vahel. Vestlus keskendub ka praktilistele küsimustele: millist panust saavad teadlased pakkuda, milliseid takistusi tuleb koostöö käigus ületada ja millisest esimesest sammust algab ühine projekt. Näitena tuuakse Tallinna Ülikooli rakenduslike teadus- ja arendustööde konkursi 2025. aasta võidutöö, milleks oli projekt „Finantskäitumismudelite loomise eeluuring ettevõttele Claricy OÜ“. Selles projektis ühendasid teadlased ja eksperdid tehisintellekti ning käitumisteadused, et luua IRIS-X platvormil isikupärastatud finantsnõustamise lahendus.Vestluses arutatakse, kuidas sellised koostööprojektid loovad väärtust nii ettevõtetele kui ka laiemale ühiskonnale, suurendades innovatsiooni, töökohti ja teadust.Saadet juhib ettevõtja ja lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli demograafia professor Luule Sakkeus ning Tallinna Ülikooli  töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht vananemise, ebavõrdsuse ja ühiskonna muutuste teemadel.Saates keskendutakse küsimusele, miks vanemas eas elavad naised sageli üksinda ja näivad paremini hakkama saavat, samas kui mehed kogevad kõrgemat rahulolu eelkõige paarisuhtes. Arutelu puudutab hoolduskoormust, palgalõhet ja nende pikaajalist mõju pensionieas ning selgitab, kuidas erinevad eluteed ja sotsiaalmajanduslikud tingimused vanemas eas heaolu kujundavad. Samuti käsitletakse teadlikku lastetust ja noorte valikuid, mis mõjutavad tulevikus ühiskondlikke mustreid.Lisaks analüüsitakse digioskuste ja tehnoloogia kasutamise ebavõrdsust vanemaealiste seas, tuues esile, kuidas just kõige haavatavamad inimesed jäävad sageli teenustest ja teabest kõrvale. Saates selgitatakse ka, kuidas hoolduskoormus ja varasemad töö- ja pere teekonnad mõjutavad vanemaealiste naiste ja meeste sissetulekuid, pensioneid ning üldist elukvaliteeti.Saadet juhib õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ räägitakse sel korral teemast, mis puudutab meid kõiki – riided ja nende mõju inimesele ja keskkonnale. Külas on teadliku rõivatarbimise edendaja ja Tallinna Ülikooli magister Piret Ilves, kelle uurimistöö ja professionaalne huvi on seotud rõiva kui materiaalse objekti mõtestamisega kaasaegses ühiskonnas.Vestluses uuritakse, kuidas on ületarbimisest saanud justkui igapäevaelu osa ning miks ka kõige parematest taaskasutuse ja ringmajanduse ideest ei piisa, kui tarbimine ise ei vähene. Juttu tuleb ka sellest, mis tegelikult saab meie äraantud riietest, miks vaid murdosa tekstiilidest jõuab uue rõivana tagasi turule ning miks plastpudelitest tehtud kangas ei ole sugugi nii jätkusuutlik lahendus, kui sageli võidakse arvata. Samuti arutletakse, kuidas sotsiaalmeedia, trendid ja ostupühad – nagu must reede – mõjutavad meie ostuotsuseid ning mida igaüks meist saaks teha teisiti.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ uuritakse, kuidas mängud võivad olla tõsine töövahend – abiks juhtimises, otsuste langetamisel ja keeruliste olukordade lahendamisel. Külas on Tallinna Ülikooli tõsimängude dotsent Martin Sillaots, kelle töö keskmes on küsimus: kuidas õppida ja areneda läbi mängu nii, et see toetaks ka tegelikke tööalaseid oskusi?Saates räägitakse, kuidas tõsimänge kasutatakse projektijuhtimises, konfliktide lahendamisel ning ka demokraatlike protsesside mõistmiseks. Mängudes simuleeritakse päriselulisi riske ja probleeme – näiteks ebareaalseid tähtaegu, sisemisi konflikte või keelebarjääre – ning otsitakse nendele lahendusi turvalises, mängulises keskkonnas. Arutlusele tuleb, miks sellised mängud aitavad paremini mõista meeskonnatööd ja otsustusprotsesse ning kuidas need võiksid tulevikus kujundada õppimist, juhtimist ja koostööd.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ räägitakse seekord Eesti laste ja noorte vaimse tervise olukorrast ning äsja valminud Tallinna laste ja noorte vaimse tervise tegevuskavast 2025–2035, mis seab fookusesse vaimse tervise probleemide ennetuse. Külaliseks on vaimse tervise valdkonna korralduse ekspert ja Tallinna Ülikooli vilistlane Ott Oja, kelle töö keskmes on valdkondadeülene lähenemine – kuidas kujundada keskkonda, mis ennetaks vaimse tervise probleeme.Saates arutletakse, miks oli uut tegevuskava vaja ja mida selles tehakse teisiti kui varem. Juttu tuleb ka vanemate toetamisest, koolide rollist ning praktilistest sammudest, mida iga kool saab juba täna astuda, et noorte vaimset tervist tõhusamalt hoida. Lisaks käsitletakse levinumaid vigu, mida tehakse nii kodudes kui ka koolides.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saatesarja „Ekspert eetris“ saates on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteaduri Grete Arroga arutelu all laiaulatuslik haridusuuendus TI-hüpe 2025. Selle eesmärk on tuua tehisintellekti tööriistad kõigi Eesti gümnaasiumiõpilaste ja õpetajateni. Arutluse all on, mida see hüpe praktiliselt tähendab, milliseid uusi võimalusi ja väljakutseid see õpetajatele ja õpilastele kaasa toob ning kuidas sarnased algatused on juba teistes riikides rakendamisel.Lisaks keskendutakse teemadele: kuidas mõjutab tehisintellekt õppimisharjumusi ja eneseregulatsiooni ning millised teadustööd on vaja, et mõista parimaid praktikaid AI-põhises õppes. Saates uuritakse, mida võiks arvesse võtta, et TI kasutamine õppimisel tooks veidigi kasu ega tooks kahju.Grete Arro on Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia vanemteadur, kelle uurimisteemadeks on õppimisega seotud erinevad aspektid ja keskkonnateadlikkus. 2023. aastal pälvis ta „Aasta õppejõu“ tiitli ning 2022. aastal Eesti teaduse populariseerimise auhinna kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija“.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ arutletakse filosoofi ja Tallinna Ülikooli külalislektori Margus Oti hiljuti ilmunud teose „Heaolu“ üle, mis küsib, mis on hea elu ja kuidas võiks olemine saada veel paremaks.Ott läheneb heaolu teemale filosoofiliselt, tuues arutellu nii inimese sisemised seisundid kui ka suhted ümbritseva keskkonna, teiste inimeste ja kultuuriga. Tema sõnul on olemine ise juba hea ja võrratu ning alati saab see olla veel parem – „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima,“ kirjutab Ott oma raamatus.Saates arutletakse, kuidas heaolu mõtestamine erineb majanduslikest mõõdikutest ja kuidas see võiks mõjutada ühiskondlikku mõtlemist laiemalt. Mis on tegelikult hea elu ja millist rolli mängivad selles loodus, kunst, tehnoloogia või kogukondlikkus? Kas heaolu on saavutatav seisund või pigem pidev liikumine ja eneseületus?Margus Ott on tuntud oma süvitsi mineva ja eri kultuuride vahel sildu loova mõtlemise poolest. Lisaks on ta tõlkinud eesti keelde selliseid mõtlejaid nagu Spinoza, Leibniz, Deleuze ja Zhuāngzi ning avaldanud kuueköitelise teose „Väekirjad“. Tema uusim raamat „Heaolu“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Bibliotheca Controversiarum“.

Saates „Ekspert eetris“ arutletakse kohalike omavalitsuste tuleviku, valimiskäitumise ja haldusreformi tegelike mõjude üle. Külas on Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor Kersten Kattai, kes on aastaid uurinud Eesti omavalitsussüsteemi, valimisaktiivsust ja kohaliku poliitilise eliidi kujunemist.Eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste eel vaadatakse otsa küsimusele, miks valitakse ikka ja jälle samad inimesed, kes on aastaid olnud võimul kohalikes kogukondades. Kuidas on mõjutanud haldusreform meie omavalitsuste autonoomiat ja elanike usaldust poliitikute vastu? Kas võim on muutunud tõhusamaks või on see hoopis rahvast kaugemale nihkunud?Saates analüüsitakse värskeid uuringuid, mille kohaselt peab kolm neljandikku omavalitsusjuhtidest haldusreformi küll üldjoontes õnnestunuks, kuid kriitika pälvib teenuste kättesaadavus ja kohaliku võimu kaugenemine elanikele. Arutelu käigus käsitletakse ka Eesti poliitilise eliidi püsivust – miks jäävad samad inimesed aastakümneteks võimule ning miks erasektorist tulevaid kandidaate volikogudes nii vähe on? Samas rõhutatakse, et kuigi stabiilsus võib näidata vähest uuendust, võib see teatud kontekstis olla ka usalduse märk.Saadet juhib Tallinna Ülikooli õppejõud ja ettevõtja Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ arutletakse vaimse tervise päevale mõeldes organisatsioonisisese heaolu üle koos psühholoogi ja nooremteaduri Eliis Härma ning keskkonnakorralduse dotsendi Piret Vachtiga. Millest sõltub see, kas töökohas või koolis luuakse keskkond, kus inimesed tunnevad end hoituna ja motiveerituna? Kas heaolu eest vastutab igaüks ise või peaks seda looma ja hoidma eelkõige organisatsioon? Või on tõde kusagil nende kahe vahel?Eestis on vaid 13,5% organisatsioonidest tegevusplaanid tööga seotud stressi ennetamiseks – see on Euroopa üks madalamaid näitajaid. Samal ajal tunnistab üle poole Eesti töötajatest, et töö mõjutab otseselt nende vaimset tervist. Stuudios otsitakse vastuseid küsimustele, mis on need tegurid, mis kujundavad heaolu toetavat keskkonda, milliseid vigu organisatsioonid sageli teevad ning milliseid väikeseid, aga olulisi samme saab astuda kohe, et inimeste heaolu tugevdada.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ räägitakse õpetajatepäeva eel kutseõpetajate professionaalsusest ja koostöö rollist nende igapäevatöös. Külas on Tallinna Ülikooli haridusteadlane Meidi Sirk.Meidi Sirki uuringud näitavad, et Eesti kutseõpetajad jagunevad kolme profiili vahel: ligi kolmandik (28%) väldib koostööd ja on muutuste suhtes pigem kriitiline, pea kolmandik (27%) on koostööaltid ning ligi pooled (45%) jäävad nende kahe vahele. Just need õpetajad, kes teevad aktiivsemalt koostööd kolleegide ja kooliväliste partneritega, kasutavad oma töös enam konstruktivistlikku õpikäsitust, on oma ametis kindlamad ning tulevad paremini toime ka keerulistes olukordades.Saates arutletakse, kuidas organisatsioonikultuur ja tööaja korraldus mõjutavad koostööd, miks paljud õpetajad tunnevad end ülekoormatuna ning milliseid lünki jätab senine seadusandlus koostööks vajaliku aja planeerimisel. Juttu tuleb ka sellest, miks on varasemate rahvusvaheliste projektide kaudu loodud head koostöövormid ja õppematerjalid kaduma läinud ning mida oleks vaja teha, et kutseõpetajaid paremini toetada. Sest rahulolev ja pühendunud kutseõpetaja on võtmetähtsusega kogu kutsehariduse kvaliteedis.Meidi Sirk esineb ka 17. oktoobril Tallinna Ülikooli hariduskonverentsil „Elukestva õppe väärtused ja paradoksid“.

Hooaja esimeses „Ekspert eetris“ saates räägitakse autovaba päeva puhul sellest, kuidas Eesti linnades liigeldakse – jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga – ning mis takistab meist paljusid auto jätmist koju. Saates on külas Tallinna Ülikooli linnauuringute nooremteadur ja Rae valla liikuvusekspert Õnne Kask, kes uurib liikumisharjumusi, liiklusruumi kujundust ja kestliku linnaliikluse võimalusi.Vestluses küsitakse, miks paljud eestlased ei suuda või ei taha autota hakkama saada ning kas autovaba päev võib olla rohkem kui vaid üks sündmus aastas – kas see suudab muuta meie igapäevaseid harjumusi. Samuti uuritakse, milliseid praktilisi lahendusi võiks Tallinnas rakendada, et linnaliiklus oleks turvalisem, mugavam ja keskkonnasäästlikum. Näiteks arutatakse autovaba päeva tähistamise mõju üle ning tuuakse näiteid, nagu Rae vallas Lagedil läbi viidud liikuvuse eksperiment, kus prooviti igapäevaseid liikumisi teha rohkem aktiivselt ja ühistranspordiga.Saade juhib tähelepanu ka eeskujudele, nagu nõudliku nullvisiooni suunisega Helsingi, kus vahemikus juuli 2024-juuli 2025 ei olnud linnas ühtegi surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Vestlus lõpeb praktiliste soovitustega: kuidas igaüks saab toetada liikumist, mida võiks olla rohkem – olgu see rattasõit, jalgsikäimine või senisest tihedam ühistranspordi kasutamine.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Hooaja viimases „Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli tudeng, liikumisõpetaja ja raamatu "Õpime liikudes" autor Siim Tõnisson, kelle missioon on tuua rohkem kehalist aktiivsust Eesti koolidesse – mitte ainult kehalise kasvatuse ja liikumise tundidesse, vaid ka kõikidesse õppeainetesse. Saates arutatakse, miks on liikumispõhine õpe oluline ja kuidas see toetab laste keskendumist, õpitulemusi ning vaimset heaolu.Saates räägitakse ka sellest, millised on Siimu kogemused õpetajana ning mis suunas võiks Eesti haridussüsteem liikuda, et liikumine ja õppimine oleksid paremas tasakaalus. Samuti jagab Siim praktilisi nippe ja harjutusi, mida iga õpetaja või lapsevanem saab koheselt proovida. Tutvustatakse ka tema loodud platvormi Liikumismängud, mis pakub inspiratsiooni ja materjale aktiivseks õpetamiseks.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ räägitakse Eesti ülikoolide rollist kestliku arengu edendamisel ajal, mil ühiskonnas kõlab üha enam hääli rohepöörde pidurdamiseks.Arutletakse, kas kestlikkusele on üldse alternatiivi ning millisel moel on ülikoolid ise eeskujuks – nii õppe- ja teadustöös kui ka organisatsioonikultuuris. Vaadeldakse ülikoolide jalajälge ja küsitakse, kas väärtused on päriselt ellu rakendunud.Saates keskendutakse ka konkreetsetele algatustele ja projektidele, mille kaudu panustatakse rohepöördesse. Räägitakse, millised katsumused ja edulood on sel teel ette tulnud ning kuidas Eesti ülikoolid koostöös suudavad teaduspõhiselt ja vastutustundlikult ühiskonda kestlikumas suunas juhtida. Saatejuht on Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks. Stuudios on Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping, Eesti Maaülikooli teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp ning Eesti Kunstiakadeemia haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar.

Saates "Ekspert eetris" on külas Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia vanemteadur Kaja Mädamürk, kes avab teemat nii teaduslike uuringute, isiklike kogemuste kui ka värskeima andmestiku valguses.Saates uuritakse, mida tähendab matemaatikahuvi ning miks ei taga ainult huvi häid tulemusi. Juttu tuleb ka matemaatikaärevusest, püsivuse ja enesetõhususe olulisusest, ning sellest, miks just seoste loomise oskus ja keskendumine on edu võti. Kas ja kui palju mõjutab meie suhtumist matemaatikasse tulevikutehnoloogia, näiteks tehisintellekt? Ning milliseid võimalusi pakub argipäev matemaatikaga suhestumiseks?Eesti Haridusteaduste Ajakirjas ilmus maikuus ka mahukas matemaatikauuringut käsitlev artikkel "Põhikooli matemaatika lõpueksami tulemuste seosed varasemate oskuste ja matemaatikahuviga", millega saab tutvuda siin. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates “Ekspert eetris” on külas Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane ning koolipsühholoogi, pereterapeut ja superviisor Saale Kibin, kes arutleb lapsevanema keerulise rolli üle lapse vaimse tervise toetamisel. Üha sagenevad vaimse tervise mured, pingeline eksamiaeg ja ühiskondlik surve loovad olukorra, kus abi vajadus on suur, ent samal ajal puudub kindlus, kelle poole pöörduda. Üles kerkivad küsimused, kas koolipsühholoog on piisava väljaõppega, kuidas hinnata, et loovterapeut või muu spetsialist on usaldusväärne. Kibin rõhutab, et usalduse aluseks on läbipaistvus, ametialane regulatsioon ja koostöö lapsevanemate, koolide ning spetsialistide vahel. Ka lapsevanemate enda traumad ja varasemad kogemused mõjutavad sageli seda, kas ja millal nad julgevad spetsialisti poole pöörduda.Saates räägitakse ka Eesti koolipsühholoogia hetkeseisust: kuigi 64% koolidest on kaetud psühholoogi teenusega, on katvus ja teenuse kvaliteet piirkonniti ebaühtlane. Saale Kibin, kellele koolipsühholoogia arendamine on südamelähedane teema, jagab oma kogemusi praktikate juhendamisest, kovisioonidest ja supervisioonidest ning sellest, kuidas tugevdada psühholoogide kogukonda. Kuidas tagada, et iga laps saaks õigel ajal professionaalset tuge – ning et ka lapsevanem oskaks seda tuge usaldada?Koolipsühholoogidel on ka nõuandeliin. Numbrile 1226 on oodatud helistama nii lapsed, pereliikmed kui koolide töötajad. Tuge pakuvad ja nõustavad kutsetunnistusega koolipsühholoogid eesti keeles E-R 16.00-20.00, vene keeles T 16.00-20.00. Nõustamine on anonüümne. Helistada võib nii lapse kui ka enda murega – vanemate ja kooli töötajate vaimne tervis mõjutab ka laste heaolu. Kevadel töötab liin mai lõpuni ja alustab taas septembris. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

„Ekspert eetris“ saates on külas Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent, kelle sulest ilmus hiljuti raamat „Tuttav või tundmatu? Näotuvastus psühholoogias ja õiguses“. Saates räägitakse lähemalt sellest, kuidas inimesed nägusid mäletavad, millised vead võivad selles protsessis tekkida ning kui tõsised tagajärjed võivad eksimusel olla nii õigussüsteemis kui igapäevaelus.Lisaks arutletakse, milline on tehnoloogia roll näotuvastuses ja kas masinad ületavad juba inimese loomuliku nägudemälu. Kristjan Kask jagab näiteid juhtumitest, kus näotuvastus on olnud võtmetähtsusega.Saates kuuleb ka teadusprojektist EdTech Talents ja kuidas see on seotud Kristjani teise uurimisteema – ülekuulamise psühholoogiaga. Ülekuulamisel on oluline küsida küsimusi, mis aitaksid tõsta vastuste täpsust. Juttu tuleb projekti raames arendatavast õpimängust, mille abil saab oma küsitlemisoskust treenida.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates “Ekspert eetris” on mitmekesisuse nädalal külas Tallinna Ülikooli vilistlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog ja võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk, kellega vesteldakse sekkumise keerukusest ja väärtusest mitmekesises õpi- ja töökeskkonnas.Saates arutatakse, miks ei ole sekkumine ainult julguse küsimus, vaid sellega võivad kaasneda sisemised kahtlused, ebamugavustunne ja kogemused, mis muudavad otsustamise keeruliseks. Sekkumine ei pea alati olema suur ja formaalne – vahel piisab juba märkamisest ja tähelepanu juhtimisest. Millal aga tekib tunne, et äkki reageerid üle? Mis juhtub siis, kui inimene, kelle poole pöördutakse, vastab kõhklemise või umbusuga?Vestlus on osa 5.–11. maini kestvast ülikoolide ühisest mitmekesisuse nädalast, mis julgustab märkama ja tegutsema olukordades, kus keegi võib kogeda töökiusu, väärkohtlemist või ebavõrdset kohtlemist.Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ on külas Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor ja Ökoloogia Keskuse juhataja ning keskkonnaalgatuse veestik.info eestvedaja Jaanus Terasmaa, kes tutvustab harrastusteaduse võimalusi ja väärtust Eesti veekogude heaolu jälgimisel.Juttu tuleb sellest, kuidas iga huviline saab kaasa aidata Eesti veestiku seisundi jälgimisele. Näiteks fotona jäädvustamise või lihtsa kirjelduse kaudu, mis võimaldab ühiselt koguda olulist infot muutuste ja võimalike probleemide kohta.Lisaks tutvustatakse vabatahtlike veeseire veebikeskkonda veestik.info, mille kaudu saab oma tähelepanekuid jagada, ning selgitatakse, miks on selline kodanikualgatus Eesti veekogude seisundi parandamisel üha olulisem. Riik jõuab seirata ainult 3% järvedest ja 14% vooluveekogudest. Iga inimene saab lihtsa vaatluse abil andmete korjamisele kaasa aidata. Tänu sellele saavad teadlased uut infot, mis aitab veekogusid kaitsta ja ennetada probleeme, nagu näiteks veeökosüsteemide ja joogivee seisundi halvenemine, kliimamuutuste suurenev mõju ning kahanev elurikkus.26. aprillil toimub Eesti esimene vabatahtlike veeseirepäev. Rohkem infot leiab veestik.info ja Facebooki lehelt.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ arutame kestliku tuleviku tähenduse ja võimalikkuse üle Eestis koos akadeemik Anu Realoga, kes on Warwicki Ülikooli professor ja Tallinna Ülikooli kestliku tuleviku uuringute sihtrahastusega professor.Põhjuseks on jaanuaris käivitunud Euroopa Komisjoni poolt rahastatud viieaastane projekt SustainERA, mille eesmärk ei ole ainult teadusuuringud, vaid ka Tallinna Ülikooli teadusvõimekuse ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Projekt keskendub kestlikkuse võtmes neljale suurele teemale: inimeste mõtte- ja käitumismustrid, poliitika kujundamine ja poliitiline kommunikatsioon, organisatsioonide jätkusuutlikkus ning kogukondlikud praktikad ja hoiakud.Vestluses uurime, kuidas Anu Realo selle uurimisteemani jõudis, mida ta mõtleb kestlikust tulevikust rääkides ja mida plaanitakse SustainERA projekti käigus saavutada. Senised uuringud näitavad, et eestlased ei pea kliima- ja keskkonnaprobleeme olulisteks teemadeks, millega on vaja tegeleda. Ometigi on tänastel otsustel ja tegudel väga oluline roll tuleviku kujundamisel ja sellel, kas Eesti on elamisväärne kodupaik ka tulevastele põlvkondadele.Loe projekti SustainERA kohta lähemalthttps://www.tlu.ee/hti/uudised/mahuka-projektiga-uuritakse-inimeste-kestlike-valikute-tagamaid.Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Lõppenud EmpowerVET projekti tulemused näitasid, et koolist väljalangemine on sageli mitmete tegurite koosmõju tulemus. Üheks oluliseks probleemiks on koolikiusamine, mis sageli algab juba põhikoolis ning võib kesta aastaid, mõjutades nii noorte enesehinnangut kui ka motivatsiooni edasi õppida. Samuti mängivad rolli keerulised peresuhted – ebapiisav toetus kodust, pinged vanematega ning vähene teadlikkus hariduse tähtsusest võivad viia haridustee katkemiseni. Sageli kordusid projekti raames intervjueeritud noorte lugudes vaimse tervise probleemid, nagu ärevus ja depressioon, mis mõjutasid negatiivselt noorte võimet õpingutega toime tulla. Kutseõpe pole alati noorte jaoks esmane haridustee valik. Motiveeritud õppijate kõrval pole paljud noored kutsekooli minnes teadlikud oma erialavalikust, vaid satuvad sinna juhuse läbi. Samas nõuab kutsekool iseseisvust ja vastutuse võtmist oma õpingute eest – oskused, mis paljudel noortel on puudulikud. Praktikakoha leidmine ja tööandjatega suhtlemine võib olla suur stressiallikas. Statistika näitab, et suurim kutseõppest väljalangemine toimub juba esimesel õppeaastal.Kutseõppeasutuste tugisüsteemid on väga erinevad, kuid spetsialiste napib. Üle 600 õpilase kohta on vaid üks tugispetsialist, mis tähendab, et paljud abivajajad jäävad märkamatuks. Samas võib üks toetav õpetaja, raamatukoguhoidja või noorsootöötaja mängida noore elus otsustavat rolli, pakkudes tuge ja mõistmist.Saates arutleme, kas õppimiskohustuse pikendamine toob kaasa positiivseid muutusi või süvendab olemasolevaid probleeme. Kas kutsekeskhariduse pikendamine aitab noortel paremini ülikooli jõuda? Mida saab õppida varasematest kutseharidusreformidest? Ja kuidas saavad õpetajad ja koolid haavatavaid noori paremini toetada?Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ räägime koostööst inimese ja masina vahel ning selle rollist töökeskkonna efektiivsuses ja turvalisuses. Külas on Tallinna Ülikooli arvutitunnetuse lektor Mati Mõttus, kes räägib lähemalt ühisest projektist TalTechiga ning sellest, kuidas võiks tekkida tõhus koostöö robotitega.2023. aastal startis Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi inimese ja arvuti interaktsioonirühma (HCI) ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) uus koostööprojekt. Viis ja pool aastat kestva projekti peamine eesmärk on panna Virumaa kolledžis alus inimese-roboti interaktsiooni laborile, mis hakkab teenima kohalikku tööstust ning aitab nii üliõpilastel kui ka õppejõududel inimese ja roboti interaktsiooni teemadega lähemalt tuttavaks saada.Saates arutatakse, kuidas see labor aitab uurida ja parandada roboti ja inimese koostööd, miks on see oluline tänapäeva tööstuses ning millised on suurimad väljakutsed tõhususe, usaldusväärsuse ja ohutuse tagamiseks tehnoloogia kasutamisel. Kuidas mõjutab masinate ja inimeste koostöö meie igapäevaelu ning milliseid praktilisi lahendusi pakub see tulevikuks?Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus. 

Linnaruumi jagavad jalakäijad, jalgratturid, tõukeratturid, autod ja peatselt ka renditavad minimopeedid. Kas kõik need liiklejad mahuvad turvaliselt samasse keskkonda? Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppejõud Tarmo Vanamõisa ja Tallinna Ülikooli linnauuringute professor Tauri Tuvikene, kuidas kujundada inimsõbralikumat linnaruumi, kus kõik liiklejad saaksid end turvaliselt tunda.Viimastel aastatel on kergliikurite arv plahvatuslikult kasvanud, kuid vastavad infrastruktuurilahendused ei ole alati nende arenguga sammu pidanud. Liikurid muutuvad järjest suuremaks ja kiiremaks, jättes jalakäijad tihti kõige haavatavamaks liiklejateks. Kas eraldi kergliiklustsoonid võiksid olla lahendus? Millist rolli mängib kiiruse alandamine ja millised regulatsioonid tuleks rakendada, et vältida liikluskaost?Saates räägitakse ka sellest, kuidas eri linnapiirkondades võivad kehtida erinevad liikluslahendused ning miks on oluline arvestada nii kesklinna kui ka äärelinnade vajadustega. Õhus on küsimus, kas Tallinn liigub inimsõbraliku linna suunas või hoopis jalakäijatele aina keerulisema keskkonna poole. Arutelu keskmes on ka küsimus, kas reguleerimisotsustega on juba hiljaks jäädud ning kuidas vältida olukorda, kus linnaliiklus muutub „vabaks anarhiaks“. Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ on külas Anneli Habicht, üks Tallinna Ülikooli sajandi vilistlastest ja andragoogika eriala magister, kelle karjäär on viinud teda nii hotellindusse, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi ametisse kui ka tänasesse rolli Põhja-Eesti Regionaalhaigla teenindusjuhina.Vestluses avame, kuidas andragoogika põhimõtted toetavad inimesi nende professionaalsel ja isiklikul arenguteekonnal. Kuidas on täiskasvanuhariduse õpingud aidanud toime tulla juhtimis- ja teeninduskultuuri väljakutsetega tervishoiusektoriga? Millised on haigla töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri suurimad väljakutsed ning kuidas saab motiveerida ja toetada töötajaid intensiivses keskkonnas?Lisaks uurime, mida saab andragoogika õpetada inimeste sisemiste ressursside avamisest ja kuidas saab täiskasvanuhariduse põhimõtteid rakendada tervishoius, avalikus sektoris ja mujal juhtimises.Saadet juhib Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ käsitletakse eestikeelsele õppele ülemineku mõju ja väljakutseid haridussüsteemis. Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele külalislektor Külli Kuri tutvustab, kuidas koolides aidatakse lõimida kahte eesti keelt ning kuidas toetada eri keeletasemega õpilasi.Arutletakse, kuidas keele toestamine aitab kujundada igale õppeainele sobivat erialakeelt ning kuidas lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) toetab üheaegselt ainealaseid teadmisi ja keeleoskust. Räägitakse ka Õpetajate Akadeemia rollist õpetajate järelkasvu kasvatamisel ja koolide ning ülikoolide koostöö arendamisel.Vestluses otsitakse vastuseid küsimustele, kas üleminek eestikeelsele õppele on toimunud liiga hilja ning milliseid samme saab astuda, et muuta üleminek sujuvamaks ja toetavamaks. Lisaks juhib saade tähelepanu sellele, et lisaks keeleõppe toetamisele tuleb pöörata tähelepanu ka õpetamismeetodite mitmekesistamisele ja kogukondade kaasamisele.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Raili Nugin, kuidas Ukraina sõda on kohal ka Eestis, mõjutades nii kultuuri- kui migratsioonipoliitikat. Kuidas on kohanenud Ukraina põgenikud, eriti maapiirkondades, kus töö- ja elamistingimused ei vasta alati ootustele? Samuti vaatleme, kuidas on kultuuridebatid polariseerunud ja politiseerunud. Arutleme ka Venemaalt sõja tõttu Eestisse saabunud migrantide lugusid – kuidas neid tajutakse ja kas Eesti ühiskond oskab nende potentsiaali ära kasutada?Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Saates „Ekspert eetris“ arutlevad Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes ning ajaloo õpetaja ja magistrant Kert Õun, miks on Eestis toimunud holokaustist vähe räägitud ning kuidas uus interaktiivne holokaustipaikade kaardirakendus "Holokaustitähised" aitab seda lünka täita.Kuigi ajaloolased on põhjalikult uurinud Eestis toimunud genotsiidi ja kaardistanud hukkamispaigad ning sunnitöölaagrid, ei ole neid kohti olnud huvilistel lihtne leida. Üliõpilasprojekti raames loodud kaardirakendus aitab avastada peamisi holokaustiga seotud paiku – alates kohaliku juudi kogukonna hävitamisest 1941. aastal kuni Vaivara sunnitöölaagrite võrgustikuni aastatel 1943–1944.Vestluses avame, miks eestlased teavad siinsetest sündmustest pigem vähe ja kuidas võiksid sellised digitaalsed mälutöö vahendid seda muuta. Räägime ka tudengite tööst – kuidas ajaloolised allikad, muuseumide spetsialistid ja välitööd aitasid kokku panna täpse kaardi, mis koondab koordinaadid, fotod ja taustainfo.Saade aitab mõista, miks on oluline mäletada ja uurida minevikku ning kuidas digitehnoloogia saab aidata hoida ajalugu teadvuses ka tulevastele põlvkondadele.Tutvu kaardirakendusega lähemalt siin: https://holokaustitahised.ee.  Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus. 

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli vanemteadur Martin Klesment 2024. aasta detsembris ilmunud raamatu „Sündimust mõjutavad tegurid“ teemadel. Raamat koondab viimase paarikümne aasta teadusuuringute tulemusi ja selgitab, kuidas erinevad tegurid – majandus, töö- ja pereelu tasakaal, eluasemepoliitika ning sotsiaalsed väärtushinnangud – kujundavad inimeste otsuseid laste saamise osas.Vestluses võetakse fookusesse raamatus ilmunud artikleid ja teadustulemusi, et mõista, miks sündimus Eestis langeb hoolimata heldetest toetustest ja milliseid lahendusi võiks riiklik poliitika pakkuda. Kas sisseränne võiks asendada sündimust? Millised takistused seisavad perede ees, kes soovivad rohkem lapsi, kuid ei suuda seda ellu viia?Lisaks arutletakse, kas lastesaamise otsused on puhtalt isiklikud või kujundavad neid ühiskondlikud normid ja majanduslikud tingimused. Kasvava rahvastikuprobleemi taustal otsitakse vastuseid küsimusele, kas ja kuidas saaks riik sündimust suurendada. Samuti kerkib esile küsimus, kas peaks rohkem rääkima inimese elukaare kulgemisest.Raamatust lähemalt siin:https://www.tlu.ee/pood/home/436-sundimust-mojutavad-tegurid.htmlSaatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ selgitab Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg, kuidas ühiskonnas levivad hirmud uute tehnoloogiate ees ja miks neid sageli esitatakse ekslikult kui ühiskonna suurimaid ohte. Läbi ajaloo on igat uut kommunikatsioonitehnoloogiat ja meediavormi – olgu selleks raamatud, raadio, televisioon või sotsiaalmeedia – peetud noorte ja ühiskonna jaoks ohtlikuks. Need hirmud on sageli olnud aga alusetud ja ülepaisutatud.Vestluses käsitletakse moraalipaanika ja tehnoloogiapaanika mõistet ning selgitatakse, kuidas paanikad tekivad ja toimivad. Kuidas sarnanevad praegused ärevused nutiseadmete või TikToki kasutamise ümber kunagiste hirmudega telefoni, Walkmani või televiisori vaatamise ees?Saates arutletakse ka andmetõlgenduste üle, mis võimendavad tehnoloogiavastaseid hirme ning küsime, kas enamik inimesi on ikka nutiseadmetest sõltuvuses ja kas sotsiaalmeedia ja digitehnoloogia kasutamine on ikka suur oht vaimsele heaolule? Saade aitab kriitiliselt mõtestada tehnoloogia ja ühiskonna ning inimese vahelisi suhteid ja kutsub vältima lihtsustatud mustvalgeid hinnanguid. Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.

Saates „Ekspert eetris“ arutleb Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži sotsiaalgerontoloogia lektor Tiina Tambaum, kuidas vanemaealised saaksid ühiskonnaelus aktiivsemalt osaleda. Kas töö-, kogukonna- ja poliitikaelus kaasalöömine on nende jaoks piisavalt kättesaadav? Millised lahendused aitavad neil oma oskusi ja teadmisi paremini rakendada? Saates arutletakse, kuidas Eestis vanemaealiste võimalusi toetatakse ning mida tehakse ära, et neil oleks suurem roll ja enesekindlus igapäevaelus.Saates räägitakse ka easõbralikest organisatsioonidest – mida saavad tööandjad teha, et pakkuda vanematele töötajatele paremaid tingimusi ja milliseid samme on juba astutud. Lisaks vaadeldakse lähemalt kogukonnatööd, mis mängib suurt rolli vanemaealiste sotsiaalses kaasamises. Eestis on pikaajaline kultuuritöö traditsioon, kuid kuidas saab kogukonnatööd muuta isikupõhisemaks ja tulemuslikumaks? Kogukonnatöö ABCD-mudel võib pakkuda uusi lahendusi, mis aitab vanemaealiste kaasamist Eesti ühiskonnas parandada. Saade annab ülevaate hetkeolukorrast, tulevikusuundadest ja praktilistest lahendustest, mis aitavad vanemaealiste kaasamist Eesti ühiskonnas parandada.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.

Saates „Ekspert eetris“ räägivad Tallinna Ülikooli nooremteadurid Stella Täht-Vaik ja Rainer Mere, kuidas kogukond saab toetada vaimset heaolu ja ennetada vaimse tervise kriise. Vaimse tervise kriis on kujunenud üheks olulisemaks väljakutseks tänapäeva ühiskonnas.Suur osa elanikkonnast kogeb elus vaimse tervise raskusi, kuid tugivõrgustike ja ressursside puudus võib süvendada nende mõju. Kriisi leevendamiseks on vajalikud kogukondlikud sekkumised, varajane märkamine ja toetavad programmid, mis mitte ainult ei tegele probleemide tagajärgedega, vaid aitavad edendada ka vaimset heaolu ja vähendada stigmat ühiskonnas.Vestluses arutletakse, kuidas kogukondi mõtestada ja millised on nende rollid sekkumisel. Samuti tutvustatakse 4-astmelist sekkumismudelit, mis aitab suunata vaimse tervise edendamise tegevusi. Lisaks räägitakse pikemalt uuest projektist „Depressioonivaba Tallinn“, mis keskendub koolituste ja ürituste korraldamisele kogukondades vaimse heaolu toetamiseks. Eestlaste hoiakud ja arvamused vaimse tervise probleemide suhtes näitavad "Depressioonivaba Tallinna" uuringu kohaselt murettekitavat alahindamist, kuna ligikaudu 40% inimestest usub, et depressioonist on võimalik lihtsalt tahtejõu abil vabaneda. See viitab tõsiasjale, et vaimse tervise probleemide tõsidust ei võeta sageli piisavalt tõsiselt ning ühiskonnas on endiselt vajadus teadlikkuse ja hariduse järele, et muuta arusaamu ja vähendada sellega seotud stigmat. Saade kutsub mõtlema, kuidas igaüks meist saab panustada vaimse tervise edendamisse ja luua toetavaid kogukondi.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katriin Lepik.

Oleme jõudnud teelahkmele, kus tehisintellekti ja masintõlke areng on kiire, samas kui inimtõlgi panuse väärtus püsib kriitilise küsimusena. Kas masintõlke areng vähendab inimeste rolli või loob hoopis uusi võimalusi keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamiseks? Monticelli selgitab, kuidas masintõlge mõjutab meie keelt, kultuuri ja ühiskonda. Samuti arutletakse, millist kirjandust Eestis tõlgitakse, milline on tõlkekirjanduse hetkeseis ning kuidas masintõlge võiks tulevikus avardada väiksemate keelte kirjanduse nähtavust. Saates vaadeldakse tõlke ajaloolist rolli Eesti kultuuri ja keele arengus, tuues esile, kuidas tõlkijad on sillutanud teed kirjanduste ja kultuuride vahelisele dialoogile ning ideede vahetusele. Lisaks tutvustab professor Monticelli Eesti esimest tõlkekirjanduse digivõrgustikku – tööriista, mis aitab kaardistada tõlkijate ja autorite vahelisi seoseid ning süvendada arusaamist tõlke olulisusest. Saade kutsub mõtlema, miks tõlkimine on tänapäeval tähtsam kui kunagi varem ja kuidas tõlkeajalugu võib aidata luua tulevikku, kus tehnoloogia ja inimloovus käivad käsikäes. Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magister Melissa Mariel Korjus.