Kliimaseadusega seotud kavatsused on riigil ambitsioonikad, aga tee nendeni jõudmiseks ebaselge

Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida ELi õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi, kuid milles täielikult puudub põhimõtteline ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada. Seaduseelnõu tahetakse valmis saada 2024. aasta suveks ja seadus ise peaks jõustuma 2025. aasta esimesel jaanuaril. „Avalöök on tehtud, esmane raamistik kliimaseadusest on VTK dokumendis ära kirjeldatud“, tunnustab Soraineni energeetika valdkonna juht Kaspar Endrikson riiki saates „Soraineni sagedus“, lisades, et samas on kavatsuses puudu sisulised meetmed, mida huvigrupid analüüsima saaksid hakata. „Hea kliimaseadus hakkab väga selgest eesmärgist. Euroopa rohekokkuleppes on sõna-sõnalt kirjas, et see on majanduskasvu strateegia. Lihtsalt majanduskasvu soovitakse saavutada kliimaneutraalsel viisil ja mitte liigselt loodust koormates.  Seda ootaks mina kliimaseadusest ja see on täpselt see, mida seal sees ei ole. Kindlasti on võimalik majandust kasvatada ka kliimaneutraalselt,“ väidab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann. Oktoobrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme Eesti kliimapoliitika ning kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Saadet juhivad  partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja Soraineni nõunik ja vandeadvokaat Kaspar Endrikson, kes jubib büroo Eesti kontori energeetikavaldkonda.