Kukkuv õun: Põhjus leitud, miks paberil on metsa rohkem kui tegelikkuses: vale ja enesepettus, aga see-eest metsatööstusele kasulik enesepettus

Postimehe fondi toel tehti valmis Metsa Alternatiivne Hindamine. Selle aluseks olid samuti ametlikud andmed riiklikest registritest. Tulemus jahmatav: 2021. aasta lõpuks on Eesti metsatagavara 100 miljonit väiksem kui näitab riigi ametlik statistika. Seda tehakse SMI ehk statistilise metsainventuuri meetodi alusel. Kuidas saavad tekkida siis sellised erinevused? Näib, et peamiseks põhjuseks on eeldus, et vaid valitud kohtades metsa seisundit mõõtes saaks seda üldistada kogu metsa peale. Ja ei saagi. Tuleb välja, et reaalselt neil maa-aladel, mis raieks eraldatud, kokkuvõttes seda puutihumeetrite hulka polegi, mis seal olema peaks. Ja mis siis saab? Siis haaratakse aga maid raieks juurde, et lubatud raiemaht täis saaks. Selle tulemusena aga lõigatakse läbi ökosüsteem sellisel moel, et tervikus saavad räbalad. Juba üsna mitmendat aastat näitab Eesti ametlik süsinikusidumise statistika seda, et metsad ei seo enam süsihappegaasi, vaid eraldavad seda. Kuidas see kõik nii on sündinud ja kas meid võivad just selle süsihappegaasi emissioonide tõttu ähvardada ka suured trahvid räägivad saates Tartu Ülikooli geoinformaatika kaasprofessor Evelyn Uuemaa, Metsakorraldusbüroo direktor Lembit Maamets ja diplomeeritud metsamees ja metsanduspraktik Rainer Kuuba. Saatejuht Marek Strandberg.