Meril Ümarik - Muutused kutsehariduses – kas uus reform lahendab probleemi?

Lõppenud EmpowerVET projekti tulemused näitasid, et koolist väljalangemine on sageli mitmete tegurite koosmõju tulemus. Üheks oluliseks probleemiks on koolikiusamine, mis sageli algab juba põhikoolis ning võib kesta aastaid, mõjutades nii noorte enesehinnangut kui ka motivatsiooni edasi õppida. Samuti mängivad rolli keerulised peresuhted – ebapiisav toetus kodust, pinged vanematega ning vähene teadlikkus hariduse tähtsusest võivad viia haridustee katkemiseni. Sageli kordusid projekti raames intervjueeritud noorte lugudes vaimse tervise probleemid, nagu ärevus ja depressioon, mis mõjutasid negatiivselt noorte võimet õpingutega toime tulla. Kutseõpe pole alati noorte jaoks esmane haridustee valik. Motiveeritud õppijate kõrval pole paljud noored kutsekooli minnes teadlikud oma erialavalikust, vaid satuvad sinna juhuse läbi. Samas nõuab kutsekool iseseisvust ja vastutuse võtmist oma õpingute eest – oskused, mis paljudel noortel on puudulikud. Praktikakoha leidmine ja tööandjatega suhtlemine võib olla suur stressiallikas. Statistika näitab, et suurim kutseõppest väljalangemine toimub juba esimesel õppeaastal.Kutseõppeasutuste tugisüsteemid on väga erinevad, kuid spetsialiste napib. Üle 600 õpilase kohta on vaid üks tugispetsialist, mis tähendab, et paljud abivajajad jäävad märkamatuks. Samas võib üks toetav õpetaja, raamatukoguhoidja või noorsootöötaja mängida noore elus otsustavat rolli, pakkudes tuge ja mõistmist.Saates arutleme, kas õppimiskohustuse pikendamine toob kaasa positiivseid muutusi või süvendab olemasolevaid probleeme. Kas kutsekeskhariduse pikendamine aitab noortel paremini ülikooli jõuda? Mida saab õppida varasematest kutseharidusreformidest? Ja kuidas saavad õpetajad ja koolid haavatavaid noori paremini toetada?Saatejuht on Tallinna Ülikooli BFM-i lektor Mart Soonik.