Piiriülene töötajate värbamine: tark juht kaardistab töösuhetega seotud riskid

Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“.„Veriff tunnetas talendipuudust Eestis toote ja insenerilahenduste valdkonnas 2021. aastal. Tegime eeltööd ja leidsime, et õige koht, kuhu asutada oma tech hub on Barcelona. Kuna tegemist on Euroopa Liiduga, siis tööõiguse valdkonnas väga suuri üllatusi sealt tulnud ei ole, erinevalt Brasiiliast, kus on tulnud tegelda meie jaoks harjumuspäratu tööõiguse küsimuste komboga. Mõlemas riigis toimetamine on meie jaoks olnud õige otsus – lisaks tegutseme välisriikidest veel USA ja UKs“, selgitab Helm.”Tööjõumahukamate ettevõtete asutamisel üllatutakse selles osas enamasti harvem, kuid 2—3 inimese töölevõtmisel välisriigis kiputakse päris tihti unustama, et Eesti tööõigus seal ei kehti,“ paneb Harkmaa juhtidele südamele. „Töölepingu lõpetamine on näiteks paljudes riikides tunduvalt kallim ja keerulisem kui Eestis – kallimad on nii vaidlused kui ka hüvitised, mida töötajale maksta tuleb. Hüvitise suurus võib sõltuda muu hulgas ka sellest, mitu aastat tööandja juures töötatud ollakse. Tööõiguse küsimused on selgelt seotud riskide juhtimisega,“ rõhutab ta.Piiriüleses äris on sisuliselt kolm võimalust tööjõu kasutamiseks: töötajate värbamine, vahemehe ehk registrijärgse ehk lepingulise tööandja (inglise keeles tuntud kui Employer of Record teenuse osutaja, tegemist tööjõurendilaadse lepingulise suhtega) ja iseseisva teenuse osutaja kasutamine. Igaühega kaasnevad omad riskid ja eelised. Kõige riskantsemaks peavad Helm ja Harkmaa viimast varianti.„Kiire turule sisenemise strateegia puhul kasutame me Employer of Record teenust. Kuid üldiselt püüame me võimalikult palju töötajaid värvata oma ettevõttesse, et hoida töö tulemusi, intellektuaalset omandit ja muid olulisi aspekte oma kontrolli all,“ selgitab Helm.Harkmaa kinnitab, et Employer of Record teenus on väga hea katsetamaks turule sisenemist. ”Mõnes riigis saab seda teenust küll ainult ajutiste töötajate värbamiseks kasutada ja lisaks võivad kohalduda ka muud tingimused. Vastasel korral on risk, et suhe võidakse ümber kvalifitseerida töösuhteks, misjärel kohalduvad kohe ka vastavad maksud ja muud nõuded,“ hoiatab vandeadvokaat.Intellektuaalse omandi kaitse ja maksudega seotud riske peavad mõlemad eksperdid kõige suuremaks iseseisva teenuse osutaja värbamisel.„IT-ettevõttele on intellektuaalne omand strateegiline A ja O ja seepärast tuleb seda ka hoolega kaitsta. Seda tuleb teha algusest peale õigesti. Sama on ärisaladuse kaitse ja konkurentsikeeluga. Kolmiksuhteid (st värbamist läbi Employer of Record teenuse osutaja ja oma äriühingu kaudu tegutsevat iseseisvat teenuse osutajat) kasutades võib konkurentsikeelu panemine töö tegijale olla keeruline, samuti tuleb arvestada, et intellektuaalse omandi õigused tuleb lepinguga eraldi kaitsta,“ märgib Harkmaa.Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme välismaal töötajate värbamise, tööjõurenditeenuse ja iseseisva teenuse osutaja kasutamise ning seotud riskide ja muude töösuhetega seotud strateegiliste küsimuste üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Saatekülalised on globaalse veebipõhiseid isikusamasuse tuvastamise teenuseid pakkuva ettevõte Veriff juriidilise osakonna juht Ulla Helm ja Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa.Teemat „Välismaise talendi palkamine ilma õiguslike riskideta“ käsitletakse lähemalt Soraineni tööõiguse ja -vaidluste veebiseminaril, mida saab järele vaadata siit.