Podoloog kummutab jalatervisega seonduvaid müüte: on päris hull lugu, kui inimesed üritavad küüneseent äädikaga ravida

Küüne- ja jalaseen jäetakse tihtipeale tähelepanuta, aga ühel hetkel, kui olemine juba päris valusaks läheb, ei saa probleemi enam eirata. Ja siis hakkavad inimesed ise kõikvõimalikke veidraid ravimisviise katsetama.Jalaravi kabineti saates „Terved jalad, terve elu“ on külas jalaravi spetsialist ja Jalaravi kabineti looja podoloog Monika Simm, kes selgitab, kuidas seenhaigused tekivad, mismoodi neid ära tunda ning miks vanaemade nipid võivad kasu asemel hoopis kahju teha.Monika räägib saates avameelselt sellest, milliseid müüte ja eksiarvamusi levib küüneseene ravis – alates äädikavannidest ja hapukapsa leemest kuni esimese hommikuse uriiniga määrimiseni. Ta selgitab, et tõenduspõhisele ravile vastanduvad rahvameditsiini soovitused võivad tekitada põletusi ja seenhaiguse probleemi veelgi süvendada.Saates räägime, kuidas seenhaigused on üldise tervisega ja ka teatud ravimite võtmisega seotud ning millal pöörduda spetsialisti poole. Juttu tulb sellestki, millised ohud peituvad geellakkide ja kunstküünte ebaprofessionaalses kasutamises.