Rafaela Lehtme - Miks peaksime rääkima linnupesavanemlusest?

Jagatud vanemlus, kus mõlemad vanemad jäävad pärast lahkuminekut lapse ellu aktiivselt osalema, on muutumas üha tavalisemaks lahenduseks pere lagunemisel. See muutus on toonud kaasa uue reaalsuse: aina enam lapsi pendeldab kahe elukoha vahel, mis võib sageli olla kurnav ja veelgi süvendada lahkuminekuga seotud pingeid. Kuid kas peab just laps olema see, kes liigub? Selles „Ekspert eetris" saates räägib Tallinna Ülikooli laste õiguste ja huvikaitse lektor Rafaela Lehtme linnupesavanemlusest (bird’s nest parenting, birdnesting), mis on Eestis veel vähelevinud, kuid maailmas järjest enam kanda kinnitavast lahendusest ning seab esikohale lapse heaolu.Erinevalt tavapärasest jagatud vanemlusest, kus kahe koha vahel rändab laps, võtavad linnupesa-peredes vastutuse suuremate muutuste eest vanemad – laps jääb püsivalt ühte koju ja vanemad on need, kes kordamööda sisse ja välja kolivad. Saates analüüsitakse, kuidas selline korraldus aitab kaasa lapse kodutunde säilimisele ja pakub emotsionaalset ankrut ajal, mil pere senine struktuur on purunenud. Lehtme selgitab, milliseid konkreetseid probleeme aitab selline elukorraldus lahendada nii laste kui ka vanemate vaatest, toetudes uuringutele, mis kirjeldavad lahutatud perede laste suurimaid väljakutseid uue elukorraldusega kohanemisel. Kuid linnupesavanemlus ei ole universaalne võluvits. Nii ei ole kõige olulisem küsimus lahutavatele vanematele see, milline elukorraldus valida, vaid kas nad on valmis tõeliseks jagatud vanemluseks, mis tähendab ekspartneri tunnistamist teise lapsevanemana enese kõrval. Vanematevahelised pinged ja erimeelsused ei tohiks võtta lapselt õigust tingimusteta armastada nii ema kui isa. Kui erimeelsused suudetakse lapse nimel kõrvale panna, muutuvad võimalikuks mitmed lahendused, millest lõppkokkuvõttes on kasu kõigil.Saatejuht on Tallinna Ülikooli nüüdismeedia magistrant Katarina Mürk.