Regivärsist tehisaruni: pilk eesti keele kujunemisse

"Kukkuva õuna" saates räägib Helle Metslang talle 2026. antud riikliku teaduspreemia taustast ning avab eesti keele uurimise suuri teemasid alates uuest mahukast grammatikast kuni keele muutumise ja püsimiseni. Juttu tuleb grammatika uuest etapist, eriti suulise keele käsitlusest: kõnekatkestused, ümbertegemised, sõnad *nagu*, *vist* ja *ma arvan* ei ole pelgad parasiidid, vaid tähenduslikud pehmendajad. Arutletakse ka tehisaru üle: masinteksti on raske ära tunda, kuid tehisaru võib olla kasulik abiline näiteks vanade sõnaraamatute, gooti kirja ja keeleandmestiku töötlemisel. Saates vaadeldakse eesti grammatika ajaloolist kujunemist, sealhulgas saksa keele tugevat mõju: ühendverbid, analüütilised väljendid ja mitmed konstruktsioonid kandsid kaua saksapärast kõrge prestiižiga malli. Samas selgitatakse, kuidas eestlaste eesti keel kujunes lõpuks omapärasemaks. Tähtsal kohal on ka nõukogude aeg, mil keeletoimetajad ja õpetlased aitasid hoida eesti keele kvaliteeti ning kaitsesid seda vene mõjude eest. Kõne all on ka inglise keele mõju, noorte keele tegelik pilt ja eestikeelse hariduse tähtsus: keele kestmise alus on see, et lapsed omandavad eesti keele põlvkonnalt põlvkonnale ning saavad selles ka mõelda ja õppida. Lõpuosas kõneldakse regivärsist kui suulisest mäluvormist: selle kaheksasilbiline rütm, parallelism ja kordused aitasid maailmapilti, tähendusi ja keelt põlvest põlve edasi kanda. Saatejuhid on Indrek Ojamets ja Marek Strandberg.