Vaimuelu

Jõulud kõnelevad Jumalast, kes saatis meie, ebatäiuslike keskele oma Poja. Ta tuli, et meie võiksime leida oma elule mõtte, lootuse, mis meid iial häbisse ei jäta. Tema sai inimlapseks, et meie võiksime saada Jumala lasteks. See sünnib läbi ristimise.  Selle juures on kõigeväelise igavese Jumala vägev tõotus: „Ja vaata, mina olen teiega, kuni maailma ajastu lõpuni.Elu võib olla kohutav. Inimesed meie ümber võivad meile keerata selja, teeselda, nagu nad meid ei näeks ja kui nad nii kaua teevad, siis nad ei näegi varsti. Muutume nende jaoks nähtamatuiks. Ka jõululauas. Ükski kuusk, lookas laud ja kingitused seda ei muuda. Võime jäädagi ootama, et äkki keegi meid märkab, ehk kuuleb meie vaikset, sügavat ohkamist, näeb seda pisarat, mis vaikselt voolab meie põske mööda allapoole, kuni me selle ise käeseljaga kuivatame.

Jaan Tammsalu saatekülaliseks on rootslasest vaimulik Mårten Anderson, kellega tuleb humoorikas võtmes juttu sellest, millised on need päris tõelised ja õiged jõulud.„Ärritusin hirmsat moodi, kui keegi soovis mulle jõulurahu,“ naerab Mårten Anderson oma aktiivset vaimulikuelu meenutades. „Jõulud olid kõige rahutum aeg. Vaimulikuna oli mul nii palju tegemist ja tunne, et kõik sõltub minust. Läheb aega, et mõista – jõulud olid enne mind ja tulevad ka pärast mind!“Vahel mõtles ta tagasi ajale, kui jõulud olid lihtsad ning imestas, kuidas see üldse võimalik oli? Mõlemad vaimulikud tõdevad, et ajas on paljugi muutunud.“Varasemal ajal oli oluline jõulutunne. Ja muidugi riisipuder, mida söödi kord aastas, sest see oli ütlemata hea, kuid kole kallis välismaa värk,” muheleb Anderson. “Ja see oli väga tähtis, kes jõudis esimesena kirkust oma saaniga koju, sest temal pidi kindlasti tulema korralik viljasaak!”

Jaan Tammsalu saatekülaline taskuhäälingus „Vaimuelu“ on helilooja ja esseist Jüri Reinvere.Juttu tuleb kultuuriüritustest ning sellest, et kohati on olud nende korraldamisel üsna segased nagu ka muusikateoste esitus ise on läinud keerukamaks.„Oleme juba nii kaugel, et kui muusikateoses tuleb poogna puidust osaga vastu keeli lüüa, võib orkestrist tulla protest, sest nad ei taha oma poognaid rikkuda. Samas on see täiesti tavaline klassikaline võte, kasutusel juba barokiajast,“ kirjeldab Reinvere, kirjeldades lisaks veel mitmesuguseid seiku orkestri- ja koorimaailmast.

Tekstilooja ja kirjanik, laulusõnade autor Lauri Räpp vastab Jaan Tammsalu tosinale küsimusele ning räägib avatult nii sellest, kuidas sünnivad luuletused, kui ka sellest, mis on aidanud vaimset tasakaalu hoida. Saates kõlavad Lauri Räpi luuletused.

Jaan Tammsalu saates „Vaimuelu“ tuleb juttu kaplani rollist rahu- ja sõjaajal. Stuudios on peakaplan Ago Lilleorg, kes räägib ka sellest, kuidas toimib kaplaniteenistus Ukrainas.

Jaan Tammsalu saates „Vaimuelu“ on külaliseks Anu Saagim, kes tunnistab, et kui sai saatesse kutse, siis esialgu mõtles, et mis nüüd siis lahti on. „Mõtlesin, et mis ma nüüd siis teinud olen,“ naerab Saagim.

„Vaimuelu“ taskuhäälingus jätkab Jaan Tammsalu Meie Isa palve tutvustamist, alustades sellest, et tegemist on palvega, kus on sees seitse palvet, millel oma sümboolika.

Jaan Tammsalu avab "Meie isa palve" tagamaid ning arutleb selle üle, kellele Jeesus oma sõnumi suunas.

„Harrastussportlastel tuleks eeskätt võistelda iseendaga,“ sõnab spordiarst Gunnar Männik Jaan Tammsalu autorisaates „Vaimuelu“. „Tippsport nõuab teistsugust lähenemist ning inimesi, kellel on selleks piisavalt suur vaimne ja füüsiline võimekus, on kogu maailmas vähe.“

„Kui hakkaksime tegema saateid kuidagi „vanaviisi“ või nii nagu ikka, oleks nendega lõpp ka. Siis ei pea enam tegema,“ räägib „Plekktrummi“ saatejuht Joonas Hellerma „Vaimuelu“ taskuhäälingus Jaan Tammsalule.Joonas Hellermalt on palju uuritud, kuidas ta leiab saadetesse inimesi ning kuidas nad nii hästi avanevad„Kõigil teemadel ei saa iga inimesega rääkida, seal võib olla üks punkt või üks asi, mille peale ta aktiveerub,“ kirjeldab Hellerma. Sellist retsepti, et teeme nii nagu tavaliselt, saate meeskond ei kasuta ega tahagi seda teha.

Jaan Tammsalu saatekülaline on kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju, kellega tuleb juttu aegadest, mis on löönud meie rahvale sügavaid haavu, kuidas nendega on toime tuldud ning samuti sellest, kuidas tõde mineviku kohta on püütud moonutada.

Jaan Tammsalu mõtisklus võidupühal.

Vaimulik Mårten Anderson räägib Jaan Tammsalule mõningaid imetabaseid juhtumisi, mis tal seoses eestlastega elus ette on tulnud.

Jaan Tammsalu saatekülaliseks on Toomkooli juht Egle Viilma, kes aitab lahti selgitada Eesti kristlike koolide fenomeni. „Selliseid koole on Eestis praegu 12 ning väga sageli pole õpilastel ega nende vanematel kirikuga mingit seost. Tullakse pigem teistsuguse õhkkonna pärast,“ sõnab Egle Viilma.

Saates kõlab 15 Doris Kareva luuletust, samuti avab poetess Jaan Tammsalule oma mõtete ja tunnete tagamaid. "Mulle tundub, et maailm oleks palju parem koht, kui me üksteist rohkem respekteeriks," arvab ta.

Jaan Tammsalu sõnum emadepäevaks algab viitega kohale Uues Testamendis, mis räägib sellest, et kui inimesel oleks kogu maailma vara, kuid puuduks armastus, siis poleks tal lõpuks ikkagi midagi.

Püha Johannese kooli direktor Liivika Simmul räägib, kuidas on kool toime tulnud keerukatel aegadel, mil avalikkuses on tõusnud küsimus nende seotusest Moskva patriarhaadiga.

Seekordses Vaimuelu taskuhäälingus jätkub jutt sellest, milliseid ülesandeid kätkeb endas vaimuliku amet, milliseid erinevaid ametikohti luterlikus kirikus on ning kui suur on koguduse enda sõnaõigus vaimuliku valikul. Samuti räägitakse lähemalt sellest, kui kaugele ulatub vaimuliku sõnavabadus. 

Koorijuht Heli Jürgenson avab saladusi, kuidas panna suur hulk inimesi ühiselt hingama ning tuua esile looming, mis muusikasse pandult saab täiesti erilise jõu.

Jaan Tammsalu ei tahaks paastuga seoses üldse toidust rääkida, sest dieedi asemel vajama vabadust ja avarust oma vaimus, et mitte mattuda kõiksuguse ebavajalikuja koormava alla.

Seekordses „Vaimuelu“ taskuhäälingus räägib vaimulik Jaan Tammsalu sellest, miks on regulaarselt kirikus käia ning kuidas need, kes sinna sageli ei satu, end võiks jumalateenistuse ajal kindlalt tunda.

„Olen mõelnud oma luuletuste ja laulude kohta, et kui vaid üks inimene on saalis ning sõnum puudutab teda, siis on neid vaja,“ sõnab Marek Sadam. Jutt lähtub Sadama luuleraamatust „Inglid on armidest tehtud“ ning sealt kuuleb saates ka mitmeid luuletusi ning selles osas on Jaan Tammsalu sõnul seekordne saade kõigist teistest erinev.

Jaan Tammsalu saatekülaline on meditsiiniteaduste dokor Margus Annuk, kellega tulevad lisaks muudele teemadele kõneks Annukite peres kasvavad kasulapsed ning see, kuidas üksteist leiti ning millised on kaalutlused, kui kasulastele süda ja koduuksed avatakse.

Keda kutsuda peiedele? Kuidas toimida matustega siis, kui raha on väga vähe? Mis juhtub, kui inimene sureb?

Jaan Tammsalu: "On inimesi, kel on suur pahameel sellest, et nad surevad ega saa enam oma peret oma võimu all hoida. Sellest tuleb vahel lausa uskumatuid „soove surivoodilt“, mille täitmine on tegelikult mõeldamatu."

Jaan Tammsalu räägib jõulujutluses, kuidas tuua endale lähemale soojus ja lähedus, mida nii väga pühadelt ootame ja oma eludesse vajame.

Seekordses advendiaja taskuhäälingus pakub vaimulik Jaan Tammsalu välja võimaluse, kuidas tekitada phademeeleolu väga lihtsal moel.

Seekordses "Vaimuelu" saates teeb Jaan Tammsalu kiire ülevaate kirikuaastast ning selgitab millised pühad ja miks just sellises järjekorras üksteisele järgnevad.

„Mõtlesin mitu korda, miks ma elukindlustust ei teinud,“ kirjeldab Jaan Tammsalu isiklikku kogemust palverännakul, kuhu oli soovituste vastaselt võtnud kaasa nii palju asju, et koorem kurnas kiiresti jõu.

Saates "Vaimuelu" räägib Andres Noormets Jaan Tammsalule, miks ta tähistas sünipäeva palverännakuga ning mida seal koges. "Plaane ma üleliia ei teinud, tahtsin, et olud mu ümber ise kujuneks," räägib ta.

Jaan Tammsalu saates on külas dirigent ja muusik Endrik Üksvärav, kes räägib avameelselt oma lapsepõlvest ja kujunemisest muusikuna.

Seekordses „Vaimuelu“ saates minnakse edasi palvetamise teemadel. Miks inimesed palvetavad eri asendites ning mismoodi on õige lüüa ette risti? Miks me vajame söögipalvet? Kas armulaual peab alati põlvitama? Miks on „Meie isa palve“ eriline? Räägime ka sellest, miks inimesed oma palvetele vastust ei saa ning mis sellises olukorras ette võtta. „Mulle meeldib mõelda, et Jumal on korraldanud kõik selliselt, et meil on aega üksteisega rääkida,“ märgib Jaan Tammsalu. „Ning ta isegi ootab seda!“

Jaan Tammsalu räägib palvetest ja palvetamisest ning vastab levinud küsimustele: millest alustada, kas palvetada saab valesti, kuidas õigesti sõnu seada?

Hingedeaja alguse puhul on Jaan Tammsalu külaliseks stuudios Marju Kõivupuu.

Hingedepäeval mõtiskleb vaimulik Jaan Tammsalu selle üle, kuidas hoida meeles neid, kes on läinud meie eel, kuid osata hoida ka inimesi, kes on just praegu meie ümber.

„Olen Iisraelis olles elanud üle kolm suuremat rünnakut, need sõjahääled ei ole mulle võõrad,“ rääkis Iisraeli sõja alguspäevil Tel Avivis olnud Andres Mustonen saates „Vaimuelu“ Jaan Tammsalule.

Jaan Tammsalu külaline "Vaimuelu" saates on Anu Raud. "Lehm võiks olla Eestis erilise lugupidamise all," arvab vaibakunstnik. "Sest mõelge, kui paljud on just piimaraha toel hariduse saanud!"

Jaan Tammsalu külaliseks on Lauri Vahtre, kellega vaetakse maailmas aktuaalseid teemasid, sh seda, miks ei tohi kunagi tolereerida rumalust ja arutatakse, miks on meil nii raske olla tänulik lihtsate asjade eest. "Vajadusel tuleb vastu hakata," ütleb Vahtre. "Ja see pole valik, vaid meie kohustus."

Saates „Vaimuelu“ on Jaan Tammsalu külaliseks kirjanik Viivi Luik. Jutuks tulevad hetkel aktuaalsed teemad, kuid ka see, kirjutada mõjuvaid tekste. Saates on külluslikult säravaid tsitaate, head luulet ja värvikaid mõttekäike. "Vahel tundub, et peale kollase meedia meil muud ei olegi, aga kõik see muu on meil olemas ja seda on tegelikult palju meie väikese rahva kohta. Ja on ka vabu inimesi," sõnab Viivi Luik.

„Vaimuelu“ saates on Jaan Tammsalu külaliseks Eesti konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp, kes räägib avameelselt nii oma huvitavatest hobidest, kui sellest, mis tõi tippjuhi kirikusse. „Arvasin, et mulle on kapost inimesed kirikusse saadetud,“ meenutab Jaan Tammsalu esimest kohtumist Peeter Raudsepaga.