Ettemõte: Roonemaa ja Kotka idupodcast

Logistikavaldkond elab endiselt justkui kiviajas ning kuigi võib tunduda, et pakisaatmise äris tegutsevad vaid vanad suured firmad ja uutel tulijatel on kõik väga keeruline, pole see tegelikult nii, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Eesti logistikaidu MyDello kaasasutaja ning tegevjuht Joel Timm.MyDello kaasas hiljuti investoritelt 3,1 miljonit eurot, et oma rahvusvahelist laienemist kiirendada. Ettevõtte investorite hulgas on näiteks on Islandi riskikapitalifond Frumtak Ventures, Superhero Capital ning Bolti president Jevgeni Kabanov.Praegu tegutseb MyDello 12 Euroopa riigis ning Hiinas, kuid juba on plaanis teenus avada Suurbritannias.Ettemõttest saab kuulda, kuidas MyDello asutajad logistikast oma niši leidsid ning miks on nii Eestis kui teistes riikides nii palju idufirmasid, mis just selles valdkonnas proovivad midagi muuta.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui ma arvasin pikalt, et esimese 100 miljoni euro väärtuses peab ettevõtte asutaja ise klientidele müüma, siis nüüd olen aru saanud, et see pole nii ja tegelikult peab asutaja müügis veel palju pikemalt aktiivne olema, rääkis Veriffi asutaja ja juht Kaarel Kotkas tänases Ettemõtte podcastis.Kotkase sõnul on Veriff jõudnud oma arenguga sinnamaani, et võib rääkida ka Veriffi börsileminekust. Ta rääkis, et ettevõtte rütmi arvestades nad liiguvad selles suunas, samuti on Veriffi juhatuses tema nüüd ainus eestlane ning ülejäänud liikmed on viinud ettevõtteid börsile lausa mitu korda.Samas lisas ta, et börsile minekuks peab olema selge põhjus, mida ta hetkel ei näe."Meil on väga võimalik pakkuda investoritele likviidsust ka ilma börsile minemata, sest rahastused on täiesti olemas ja ma arvan, et aina rohkem tekib sellist aktiivsust ka Eesti ettevõtete näol," ütles Kotkas.Saatest saab kuulata, kuidas näeb Kotkas Veriffi arengut maailmas, kus internetis toimetavate inimeste vahel on vaja järjest enam usaldust ning erinevad riigid kehtestavaid regulatsioone, kus näiteks on vaja kontrollida sotsiaalmeediat või täiskasvanutele mõeldud veebisaitide kasutajate vanust.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tehisintellekt on juba jõudnud müügiprotsessi ning teeb iga päevaga üha rohkem asju inimese eest ära ka Eestis, mistõttu keskpärased lihtsalt tiksuvad müügiinimesed peavad kindlasti oma töö pärast kartma, rääkis tänases Ettemõtte podcastis müügiettevõtte Fontakt asutaja Siim Salme.Fontakt katsetab tehisintellektiga juba päris palju ning Salme sõnul on tehnoloogia arenenud täna sinnamaani, et teatud tüüpi kõnesid suudab masin väga hästi teha ning paljud vastajad ei saaks kindlasti arugi, et neile ei helista inimene.Samas on aga usalduslike kliendisuhete tekitamine ning keerulisemate toodete müük endiselt inimeste pärusmaa ja Salme sõnul jääb selline keerukam müügitöö inimese osaks veel pikka aega.Küll aga saab kümneid tuhandeid tehtavaid müügikõnesid juba praegu hästi ära kasutada müügirobotite treenimiseks ning kui panna tehisintellekt inimeste tehtud kõnesid kuulama, leiab ta sealt üles kohad, mida saaks paremini teha, et müük paremini õnnestuks.Ettemõttest saab kuulata lähemalt, kuidas tehisintellekt müügiprotsessi sekkub, millised rollid ta inimeselt ära võtab ning milliseks jääb müügis tulevikus inimese töö. Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Ettemõtte podcast kuulutab välja 2025. aasta kõige paljulubavamad ja probleemsemad idufirmad ning parima idufirma juhi.Saatejuhid Hendrik Roonemaa ja Taavi Kotka.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Head palka teenivatel Eesti inimestel oleks võimalik senisest rohkem raha tegevuseks annetada ilma, et see nende elukvaliteeti eriti muudaks, kuid samas aitaks abivajajaid märkimisväärselt, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Bolti kaasasutaja Martin Villig."Kui sa annetad aastas 2400 eurot ehk 200 eurot kuus, siis sa oled Eestis top 10% annetajate hulgas," rääkis Villig. "Ja kui sa annetad 8900 eurot, siis oled top 0,1 protsendi hulgas. Need summad pole täna head palka teenivate inimeste jaoks pole suured, siin on potentsiaali mitmeid kordi annetamist kasvatada."Villig ise on viimastel aastatel tegelenud suure osa oma ajast süstemaatiliselt heategevusega ning on praegu Heateo Sihtasutuse nõukogu esimees.Ettemõttes rääkisid Villig ning Heateo Sihtasutuse tegevjuht Pirkko Valge strateegilisest annetamisest ehk kuidas annetada raha nii, et sellel võimalikult suur mõju oleks ning kuidas enda jaoks olulisi valdkondi ja võimalusi leida.Villigu enda jaoks on oluliseks valdkonnas haridus, sest tema hinnangul on just hariduse kvaliteedis ja koolijuhtide pädevuses ning motiveerituses võti Eesti elu parandamiseks tulevikus.Selle nädala Ettemõttest saad kuulata, kuidas nii väiksemaid kui suuremaid summasid annetavad inimesed saaksid mõelda annetuskultuurist ning oma annetuste efektiivsusest ning kuidas annetada raha nii, et sellel oleks võimalikult suur soovitud mõju soovitud valdkonnas. Samuti räägime sellest, kuidas annetuskultuur Eestis aastatega arenenud on.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcast’i toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti kastirataste tootja Vok Bikes tegi oma rataste tootmiseks lepingu Renault' tehasega ning kolib tootmise Prantsusmaale, mis võimaldab neil lähiaastatel hüppeliselt tõusvat nõudlust rahuldada ja suurtele turgudele lähemal olla.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kasutatud rõivaste ja muude kaupade turuplats Yaga on üks väheseid Eesti idufirmasid, mis on edukalt laienenud Aafrikasse. Tänases Ettemõtte podcastis räägime, kuidas nad hiljuti suurema summa raha kaasasid ja plaanivad laienemist jätkata väga suurtele turgudele.Ettemõtte külaline on Yaga kaasasutaja Aune Aunapuu, kelle sõnul on maailmas erinevaid kasutatud kaupade turuplatsiäppe küll terve rivi, kuid samas on tegemist valdkonnaga, kus on keeruline asju hästi ja edukalt teha.Tema sõnul on Yaga üks põhilisi edu aluseid just see, et nad läksid kiiresti Eesti turult välja ning mitte meie üsna väikestesse naaberriikidesse, vaid kohe suurtele turgudele. Nüüd sihivad nad järjest suuremaid riike, kus oma teenus käivitada.Räägime saates sellest, miks ja kuidas sündis otsus Aafrikasse minna, kuidas vähese töötajate arvuga suurtele turgudele minna ning kui lähedal või kaugel ees on Baltikumi suurim kasutatud kaupade idufirma, Leedust pärit Vinted, mille väärtust hinnatakse 10 miljardi euro kanti.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Eesti üks olulisemaid ja legendaarsemaid IT-firmasid, mille kohta võib kindlasti öelda, et see on ka deep tech firma. Räägime Cybernetica juhiga sellest, kuidas ühendada teadlasi ja äri ning kas Eesti idusektor võiks deep techis päästmist saada.Ettemõtte külaline on Cybernetica juht Oliver Väärtnõu, kes räägib Cybernetica katsetustest erinevaid ärivaldkondi leida ja ka niiöelda päris idufirmat teha. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas Eesti e-teenuseid välismaale müüakse ning miks on meil enamik nendest edulugudest pigem arenevatel turgudel, kuid mitte vanades suurtes majandustes nagu Saksamaa või Suurbritannia, rääkimata USAst.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti majandusel läheb tegelikult palju paremini, kui me ise räägime ja usume ning siit edasi järgmise käigu sisse panekuks pole meil mõtet arutada, kuidas saada välisinvestoreid, vaid Eesti ettevõtetel endil peab olema julgus investeerida ja suuri projekte teha, rääkis tänases Ettemõtte podcastis Robert Kitt."Kas ma tootmisettevõttena peaksin looma uue tootmisliini või äkki investeeriks tarkvarasse," kirjeldas Utilitase kaugkütteettevõtete juht Kitt kaalutlusi, mis tema arvates Eesti ettevõtetel praegu olla võiks."See, et meile tuleb siia uus kortermaja või uus tehas või tööandja, see on tegelikult ju hea uudis," ütles Kitt.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kullerroboteid tootev Eesti idufirma Starship on üks kolmest firmast maailmas, mis suudab kommertstasemel isesõitvaid sõidukeid toota ning võrreldes konkurentidega viis aastat ajast ees, rääkis tänases Ettemõtte podcastis firma juht ja asutaja Ahti Heinla. Heinla sõnul on maailmas vaid kolm firmat, mis on suutnud autonoomseid roboteid kommertskvaliteedis välja tuua.Nendeks on isesõitvaid autosid arendavad Waymo ja Baidu ning kolmandaks peab ta Starshipi, mille robotid suudavad tänavatel ise liikuda.Starshipil on praegu umbes 3000 robotit ja Heinla sõnul on see arv kahe aasta pärast rohkem kui 10 000 ning ka sealt edasi jätkub kiire kasv. Seetõttu on vara veel mõelda ka Starshipi exiti peale, kuigi ettevõte on tegutsenud ja oma teenust arendanud juba üsna kaua aega. Saatest saab ühtlasi ka teada, miks on Starshipi robotil kuus ratast, mitte neli ning miks nad lumehangest väljalükkamisel tegelikult üldjuhul inimese abi ei vajagi, kuigi tänaval liikudes võib tunduda, et robot on kinni jäänud.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Ukraina sõda on muutunud sisuliselt droonisõjaks ning üha enam ka tarkvarasõjaks, kus tarkvarauuendusi peab tegema isegi rakettidele, et need vastase eest ära oskaksid põigelda. Kui kaugele tehnoloogilised uuendused sõja viinud on ning mida peaks tegema Eesti, räägime tänases Ettemõtte saates.Iduettevõtja, Ukraina suur abistaja ning praeguseks ka kaitsevaldkonna idufirmadesse investeeriva fondi Darkstar juht Ragnar Sass käis Ettemõtte podcastis umbes aasta tagasi ning on nüüd uuesti stuudios, et teha ülevaade, kuidas tehnoloogilised arengud rindel muutunud on.Räägime sellest, mida droonid teevad ja ei tee ning kuidas on nii Venemaa kui Ukraina oma tehnoloogiaid arendanud nii ründe kui kaitse alal. Üha enam tulevad Sassi sõnul tähelepanu alla ka küsimused, kuidas droonidest paksus õhus üldse vahet teha, mis on vaenlase ja mis enda oma, kuidas toimub tehnoloogia arendusprotsess olukorras, kus täna leiutatud vahend on mõne kuu pärast vananenud ning kuidas Eestis sellistes oludes planeerida oma kaitset.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Isesõitvad pakiautod on juba täna rahaliselt mõistlikud ja nende kulu võrreldav tavalise pakikaubikuga, nii et mõne aasta pärast on nad kindlasti tänavatel, kuid paki koju viimise tulevik kuulub humanoidrobotitele ja robotkoertele, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis Omniva juht.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti asutaja teeb Londonis rahvusvahelise seltskonnaga idufirmat, mille eesmärgiks on aidata ettevõtetel tehisintellekti kasutuselevõttu lihtsutada. Äsja kaasasid nad suure seemneringi rahastuse, kus osalesid ka Markus Villig ning teised Eesti investorid.Idufirma Dragonfly eesmärgiks on ettevõtetel lihtsustada erinevate AI-rakenduste vahel valimist ning AI kasutuselevõttu seeläbi kiirendada. Nende andmebaasis on üle 250 000 toote ning Dragonfly eesmärgiks on anda sama häid soovitusi kui professionaalsed konsultandid, kuid teha seda mõne sekundiga, mitte mitmekuise töö tulemusena ning palju väiksema tasu eest.Selle nädala Ettemõtte podcastis räägib Dragonfly kaasasutaja Sven Sabas, miks ja kuidas nad just sellist ettevõtet ehitavad ning kui suurena Dragonfly tulevikku näevad.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eile jõudis avalikkuse ette projekt Kuri Kotkas, mille eesmärk on anda tuhandetele inimestele militaarkallakuga droonilendamise algkursus, et neist mingi osa areneks päris droonipilootideks, kellest sõjalises konfliktis kasu oleks.Tänases Ettemõtte podcastis räägib projekti üks algatajaid Taavi Kotka, miks ta selle ette võttis ning kuidas järjekindluse ning planeerimisega saavutada Eesti oludes üsna ainulaadne kaitsestruktuuride ning eraalgatuse koostöö.Saatest kuuleb, milles programmi sisu seisneb, keda ja kuidas õpetama hakatakse ning kui kaua kulub ühe korraliku droonipiloodi õpetamiseks aega. Räägime ka sellest, kuidas peaks üldse olema korraldatud riigi ja ettevõtlike kodanike koostöö ajal, mil inimesed tahavad riiki eriti just kaitsevaldkonnas aidata, kuid kui eri poolte arusaamad tempost ja võimalustest tingimata kokku eu pruugi minna.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eduka rahvusvahelise müügi taga on tihti tegelikult pikaaegne vaevanägemine ning ka õnnelikud juhused, mis samas ilma tööta kunagi ei juhtuks, rääkis tänases Ettemõttes podcastis Eesti idufirma Hykell kaasasutaja Ott Salmar.Hykelli tegevuseks on aidata ettevõtetel oma pilveteenuste kuludelt kokku hoida ning nad ise toovad välja, et on tegutsemisaja jooksul aidanud niimoodi säästa rohkem kui 100 miljonit eurot rohkem kui 15 riigi ettevõtetele.Hykelli klientide hulgas Eestist pärit Yolo Group, aga ka rahvusvahelised tegijad nagu tõukerataste rentijatena tuntud Dott ja TIER.Salmar räägib tänases Ettemõttes, kuidas nemad on leidnud viisi oma teenusega suurtele ettevõtetele läheneda ning kuidas leida suurfirmast üles otsustaja, kui tema pakutavast teenusest saab tihti tegelikult kasu hoopis mõni teine osakond.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirma Sera ehitab tehisintellektil põhinevat digitaalset müügiinimest, mis suudab ise nii kliente leida kui neile kirju kirjutada ning nad kaasasid investoritelt just 1,5 miljonit eurot oma tegevuse laiendamiseks."Sera on digitaalne töötaja, kes otsib su firmale uusi kliente, üpris sarnaselt nagu inimene oma tööd teeb," rääkis tänases Ettemõtte podcastis Sera kaasasutaja Sergio Rannula. "Näiteks üks meie klient on aknatootja. Nad tahavad leida endale Euroopas, USAs, Kanadas, kus iganes endale edasimüüjaid, partnereid, arhitekte. Nad ütlevadki agendile täpselt samamoodi nagu nad ütleksid oma müügiinimesele, et mine otsi meile müügikõnesid, meil oleks uusi kliente vaja."Sera agent otsib seepeale erinevatest andmebaasidest, internetist ja mujalt kokku võimaliku klientide nimekirja, leiab otsustajad, kirjutab neile ise personaalse kirju ka saadab jätkukirju.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kuidas kaitsta end droonide eest, kui osad neist võivad siseneda riiki üle piiri ja teised hõljuvad lennujaamade või haiglate kohal ning kellelgi pole täielikku ülevaadet, mis sellises uues õhuruumis toimub?Tänase Ettemõtte podcasti külaline lubab kõik sellised lennumasinad nähtavaks muuta.Eesti idufirma TrackDeep töötas välja uue seiresüsteemi, mis ettevõtte asutaja Andy Viikmaa sõnul on võimeline tuvastama kõik selle tööpiirkonnas lendavad droonid, kõige väiksematest kõige suuremateni.Viikmaa sõnul on tegemist kindlasti suure tulevikuäriga, sest esiteks vajavad jälgimist vaenulikud droonid, kuid teiseks ka sõbralikud. Tema sõnul on droonidega tehtav transport ja muu seaduslik droonikasutus tulevikus kindlasti ülioluline ning selle ohutuks korraldamiseks on vaja teada, millised seadmed millistel kõrgustel ja trajektooridel liiguvad ning seda siis korraldada.Tänasest Ettemõtte podcastist kuuleb, milline on TrackDeepi uus jälgimissüsteem, mis Tallinna kohal droonidega juba praegu toimub ning kuidas pea kolmandik eelmisel kuul Tallinnas tuvastatud droonidest reegleid rikkus.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Juba üle aasta on Eesti idufirmade maastikku kummitanud probleem, et investorite arvates ei tule peale piisavalt palju uusi ettevõtteid, millesse raha paigutada. Tänase Ettemõtte podcasti külalised proovivad seda lahendada Tallinnas ainulaadse häkkimisruumi avamisega.Krulli kvartalis avatav Ruum tahab kokku tuua uue põlvkonna asutajad, kes on eriti kaugtöö ajastul harjunud nokitsema oma asju põlve otsas ja tihti üksteisega mitte väga palju kohtudes. Ruumi eesmärk on neile pakkuda koht ning luua koos käivatest inimestest kogukond, mis soodustaks idufirmade arengut ning katsetamisjärgus ideede ettevõteteks vormimist.Ettemõttes on külas Ruumi asutajad Liisa Jõerüüt ning Helery Pops.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kohtume 9-10. oktoobril Impact Day konverentsil Kultuurikatlas. Sel aastal on fookuses Eesti ja Euroopa tulevik.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui on olemas üks grupp inimesi, kes tehisintellekti kiiresti kasutusse võtsid, siis on see õpilased ja tudengid, kelle jaoks ChatGPT ning teised sarnased teenused on muutunud koolitööde tegemise igapäevaseks osaks. Koolid muidugi on sellest üsna häiritud ning peavad uue reaalsusega kohanema. Tänases Ettemõtte podcastis räägime, kuidas seda teeb TalTech.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Vaatamata aastatepikkusele pingutusele on inseneerias ja IT-s naiste osakaal endiselt väike nii tudengite kui töötajate seas. Tänases Ettemõtte saates räägime, miks see nii on, kuidas seda suurendada saaks ja kas seda üldse peakski proovima suurendada.Saate külaline on Wise'i personalijuht Tuuliki Poom, kes toob näiteid hulgast naistele suunatud programmidest ja algatustest, mis Wise'is toimivad. Naised moodustavad tegelikult üle poole Wise'i töötajatest, kuid see tuleb muude rollide arvelt, mitte inseneeriast.Miks on naisinsenere nii vähe? Wise'i tehtud uuringu järgi kaalub vaid 16% tüdrukutest õpingute alustamist tehnoloogiaerialal, samal ajal poiste seas oli see 41%."Miskipärast on meie ühiskonnas ka nii, et poisid paneme robootikaringi ja matemaatikaklassi, aga tüdrukud paneme ainult tantsima ja muid asju tegema," rääkis Poom. "Mind hirmutab see sellekevadine uuring, sest ma arvasin, et see on juba muutunud. Kui ka tänane näitaja on see, et ainult 16% kaalub tehnoloogiaerialasid, siis me peame midagi tegema väga teistmoodi hariduses ja kodudes."Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Vanade akude ümbertöötlemises on võimalik teha suuri edusamme ning saada neist kätte palju rohkem materjali kui seni, kusjuures grafeenilaadsete materjalide hind turul on kuni 100 dollarit grammist, rääkisid tänases Ettemõtte podcastis idufirma Jälle Technologies asutajad.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Podcasti toetab Dokobit by Signicat.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänase Ettemõtte külaline on kaksteist aastat teadlasena töötanud Carmen Kivisild, kes teaduskarjääris pettus, asutas biomeditsiini valdkonnas tegutseva AI-idufirma ning sai suurelt USA biomeditsiiniettevõtjalt isikliku stipendiumi, mille tõttu kolis nii oma pere kui firma Eestist USAsse.Kuula Ettemõttest, kui raske või lihtne on teadlasel idufirmat teha, mismoodi saaks Eesti süvatehnoloogiafirmasid siin paremini hoida ja arendada, kui suure potentsiaaliga on tehisintellekti kasutamine teadusmaailmas, kuidas teaduses üle saada tehisintellektiga kaasnevatest riskidest nagu hallutsinatsioonid ning miks arvatakse ülikoolides, et ettevõtlusesse läinud teadlane on tegelikult läbikukkunud teadlane.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tervisekassa juht Rain Laane ütles, et ta astus tagasi selleks, et avalikkus järgmised kolm kuud suvepäevade teemal ei räägiks ning avaldas heameelt, et tema otsuse tõttu räägitakse nüüd hoopis sellest, et tervisekassa 500-miljoniline reserv on mõne aasta pärast otsas.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Selleks, et Euroopa turul inimesele päriselt väärtust luua, peaks eestlaste asutatud finantsidu Lightyear hallatavate varade maht jõudma triljoni dollarinii, rääkis tänases Ettemõtte podcastis firma kaasasutaja Martin Sokk.Äsja investoritelt 23 miljonit dollarit kaasanud Lightyearil on praegu mõnisada tuhat klienti ning varade maht miljard dollarit, aga see on Soku sõnul alles algus.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Yolo Investmentsi teine fond sai kokku oma 100 miljoni euro suuruse ringi ning investeerib seda raha Eestist üle maailma idufirmadesse, mis tegutsevad krüpto, fintechi ning iGaming valdkondades.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Äsja 54 miljonit dollarit kaasanud Eesti idufirma Pactumi kaasasutaja Kaspar Korjus rääkis tänases Ettemõtte podcastis, kuidas nad said eelmises rahastusringis 176 investorilt eitava vastuse enne, kui lõpuks raha suutsid kaasata ning kui oluline sellises olukorras on asutaja vaimne vastupidavus."Sa elad ikkagi piiri peal," rääkis Korjus. "Oled 176 korda saanud eitava vastuse, et sa pole piisavalt hea. Lõpuks saad raha ja kõik näevad, et sa oled edukas, aga sa oled olnud 176 korda mitte-edukas ja seda väga ei nähta. Siis on küsimus, kas sa suudad 177. kõne teha või juba 80. kõne ajal loobud ja annad alla."Tema sõnul vajab vaimse vastupidavuse ehitamine teadlikku lähenemist nagu spordivõistluseks treenimine ja seda on võimalik.Lisaks räägitakse tänases Ettemõttes, milliseid õppetunde on Pactum USA suufirmadele oma toodet müües saanud, kuidas peaksid oma ambitsioone seadma tänased Eesti idufirmade asutajad ning milline tulevik ootab tehisintellekti valdkonda laiemalt.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirmade rahastamine on muutunud keeruliseks, exitid on rasked, globaalne konkurents investorite rahale varasemast palju suurem ja nad ootavad asutajatelt üha rohkem.Olukord idufirmade turul on võrreldes varasema kuldajaga kõvasti muutunud, rääkis tänases Ettemõtte saates pikaajalise kogemusega Eesti iduinvestor, Tera Ventures partner Andrus Oks. Raha saada on üha raskem, exitite võimalusd ja turg on üle maailma kokku kuivanud ning see tähendab, et Eesti idufirmad peavad tema sõnul muutuma.Peamiseks võlusõnaks on idufirmade juures saanud tehisintellekt ning küsimus on, millised on meie oskused ja kogemused AI-idufirmade tegemiseks, kuna varem on Eesti asutajad silma paistnud teist tüüpi firmade asutamisega. Eesti unikaalne oskus on olnud teha B2B SaaS tüüpi idufirmasid, aga muutunud olukorras peame nii oma oskused kui ambitsioonid järgmisele tasemele viima, rääkis Oks.Kuula saatest, millist tüüpi idufirmad praegu investoritelt raha saavad, millised on uue põlvkonna asutajate ootused ja millega nad peavad arvestama ning millises seisus on Eesti varasem rahvusvaheline maine idufirmade imeriigina.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui Eestis sõda puhkeks, siis see ei veniks ilmselt samamoodi pikaks nagu Ukrainas on juhtunud ning seetõttu pole mõtet loota, et me hakkame siin sõja ajal kõvasti droone ehitama, vaid droonid peaksid olema selleks ajaks valmis või peaaegu valmis, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis Baltikumi suurimat droonitehast kavandav ettevõtja."Meil on kaks võimalust, kas droonid on konteinerites nii valmis, et sinna läheb ainult pistik külge või ei ole meil mitte midagi," rääkis Nemo Vunk, kes on droone müüva firma Meridein Grupp OÜ asutaja ja juht.Nüüd plaanib Vunk ehitada juba järgmiseks suveks ühte Balti riiki suure droonitehase, mis võis v vajadusel kolmes vahetuses töötades toota kuni 2000 drooni ööpäevas. Need pole aga FPV-ründedroonid, vaid peamiselt vaatlusdroonid ning partneriks on selle juures Ukrainlased, kellelt tuleb droonitehnoloogia.Vunk rääkis Ettemõtte podcastis, kuidas on äriliselt mõtet ehitada droonitehas just siia, mitte osta droone Hiinast ning kuidas tema hinnangul on päris ilma Hiinast komponente ostmata droone sisuliselt võimatu ehitada. Samuti kuuleb saatest tema kogemuse kohta Ukrainas käies, kuidas droonisõda peetakse ning kuidas droonid seal arenenud on.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Esimese asjana tuleks USA valitsusel kohe Eesti e-riigist üle võtta maksude deklareerimise süsteem ja siis järk-järgult paljud muud meie tehnoloogiad, rääkis USA uurija, kes kirjutas esimese ingliskeelse pikema raamatu Eesti e-riigi saamisest ja sellest, miks Eesti tiigriks saamine võimalikuks osutus.Äsja ilmunud raamatu "Rebooting a Nation. The incredible Rise of Estonia, E-Government and the Startup Revolution" autor Joel Burke oli selle nädala Ettemõtte podcasti külaline, kus ta rääkis nii raamatu saamisloost kui sellest, mis teda kõige rohkem Eesti e-riigi võimaluste ja ajaloo juures võlunud on.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eestis on aastaid valitsenud tarkvaraarendajate põud ja nii riik kui erasektor on meelitanud inimesi arendajaks õppima igasuguste vahenditega. Täna oleme aga olukorras, kus tehisintellekt teeb kogenud programmeerija käe all vaid tundidega ära kuu aja töö ning nooremarendajaid paljudes kohtades enam vaja pole. Mida tähendab see arendajatele ja inimestele, kes on mõelnud tarkvaraarendajaks õppima minna?Selle nädala Ettemõtte saates on külas kogenud arendaja ja tarkvaraarhitekt Janar Salumaa ning TalTechi informaatika ja tehisintellekti programmijuht Ago Luberg, et rääkida sellest, kas arendajate tööturgu tabab tehisintellekti tõttu tugev kahanemine või mitte ning kuidas tehisintellekti võimas areng on muutnud ootusi arendajate tööle ja koolitamisele.Räägime sellest, kas nii suur efektiivsuse kasv viib tarkvaraarenduse hinnad alla või muutuvad projektid keerulisemaks ja töömahukamaks ning sellest, kes ja kuidas peaks hoolitsema selle eest, et koolist tulnud inimene oleks edaspidi kõrgemal tasemel kui seni ning võimeline tehisintellektiga koos keerukamaid programmeerimisülesandeid lahendama.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

2023. aasta lõpus kukkus elektriautode turg mitmel suurel Euroopa turul sisuliselt kokku ning see ehmatas investorid ära, kuid numbrid näitavad, et viimastel kuudel on alanud taastumine ja elektriautod on jätkuvalt ainus mõeldav tulevikualternatiiv, rääkis selle nädala Ettemõtte podcastis VOOLu juht Juhan Härm."Kui me turule tulime, oli see hetk, kus kõik arvasid, et viie aasta pärast on ainult elektriautod, see oli buum," rääkis Härm. "2023. aasta lõpus kukkus turg kokku. Näiteks Rootsi edasimüüja müüs muidu 5000-6000 laadijat kuus, aga 2024. aastal ainult 500 tükki kuus. See kukkumine oli tohutu, mis korraks toimus."Nüüd aga on turg hakanud taastuma ja inimesed teevad autot ostes ratsionaalseid valikuid, mis tihti tähendab elektriautot, rääkis Härm saates.Vahepealne turu kukkumine tekitas aga probleemi ka VOOLu jaoks. Turu ebakindlus ehmatas investoreid ning ka seal tegutsevate ettevõtete väärtused tuli väga kõvasti alla hinnata, kohati lausa kordades. VOOL plaanis eelmise aasta lõpus kaasata üle 4 miljoni euro uusi investeeringuid, aga see plaan läks luhta ning neil õnnestus alles praegu kaasata 1,5 miljonit eurot, millest osa läheb vahepeal tekkinud maksuvõla katteks.Härmi sõnul on ettevõte tugev, Eestis on neil 80% turuosa, Baltikumis 60% ning peamiseks välisturuks on saanud Šveits, kust nii edasimüüja kui klientide tagasiside tootele on väga positiivne. Nüüd on firmal plaan jõuda finantsiliselt nulli ning selle tulemuse pealt uus rahastusring teha.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Selle aasta alguses andis idufirma Kwota ise sisse pankrotiavalduse. Ometi oli just Kwotal pealtnäha olemas kõik, mis õnnestumiseks vaja: kogenud oma ala tundvad asutajad, alles tekkiv suur turg, korralik rahastus ja isegi suurfirmadest kliendid.Miks Kwota välja ei tulnud? Tänase Ettemõtte podcasti külaline on Kwota juht ja kaasasutaja Rain Vääna, kes räägib Kwota loo algusest lõpuni. Kuidas tekkis Ragn-Sellsi endistel tippjuhtidel idee süsinikukrediitidega kauplema hakata, kuidas firma alguse sai ja rahastajad leidis ning millised otsused ja asjaolud viisid selleni, et Kwota ebaõnnestus.Räägime sellest, milliseks kujunes kogenud tippjuhtidele idufirma asutamise kogemus, kuidas nad pidid oma oskusi ja ootusi ümber hindama, millised Kwota võimalusi muutnud asjaolud selgusid alles toote turule toomise käigus ning kuidas käib ühe ebaõnnestunud idufirma kokkupakkimine asutajate, töötajate ja investorite jaoks.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui idufirmade puhul on loomulik, et keegi ei tee startuppi vaid Eesti turul tegutsemiseks, siis nn vana majanduse ettevõtted peaksid meie häid oskusi rohkem eksportima ning Läti kinnisvaraturu näitel oleme me suutelised välismaal suuri asju tegema, rääkis kinnisvaraarendusfirma Invego juht Kristjan-Thor Vähi tänases Ettemõtte podcastis.Vähi räägib tänases Ettemõtte podcastis, kuidas sündis Invegos otsus võtta lisaks Läti turule ette väga suur välisprojekt ning arendada Portugalis 154 villast koosnev kompleks, kuidas kinnisvarafirmal välisturule minek käib ning millega peab sel puhul arvestama.Lisaks räägib ta sellest, kuidas eestlaste ootused kinnisvarale aja jooksul muutunud on, mida inimesed täna kinnisvara ostes vaatavad ning milline on Eesti kinnisvaraturu ja majanduse olukord tema arvates laiemalt.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirma Veriff nõukoguga liitus mitmete maailma suurte tehnoloogiafirmade tippjuhtkonda kuulunud Ott Kaukver, kelle sõnul ootab ettevõtet ees väga hea tulevik ja sellest võiks saada Wise'i ja Bolti sarnane globaalne suurfirma."Kompott on väga paljulubav, et Wise'i, Bolti ja Pipedrive'i kõvale teha ettevõte, mis on ühel hetkel avalikel turgudel ja millel on globaalne ambitsioon realiseeritud," tääkis Kaukver selle nädala Ettemõtte podcastis.Kui 2018. aastal noorele Veriffile USA-st äraostupakkumised laekusid, siis oli just Kaukver see, kes soovitas Kaarel Kotkasel ulmelist pakkumist mitte vastu võtta ja Veriff ise suureks firmaks ehitada. Saates ütles ta, et Kotkas küsis ta käest nõu, aga otsuse tegi ikkagi ise."Tal jalg värises, esimene suurem asi ja numbritel nulle ikka oli," rääkis Kaukver. "Ta tegelikult ei tahtnud müüa. Arutasime läbi, kuhu ettevõtet oleks võimalik arendada. Tal oli olemas visioon ja kui ta selle ise välja ütles, siis ta sai aru, et tema jaoks on see õige otsus."Räägime Ettemõtte podcastis ka selles, mis on üldse nõukogu liikme roll ja vastutus suures ülemaailmses tehnoloogiafirmas, kui palju võimu nõukogul ettevõtte otsuste üle on ning ka selllest, kuidas mõjutab AI nii Veriffi tegevust kui arendajate tööd üldisemalt.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Selle nädala Ettemõtte külaliseks on idufirma Better Medicine juht ja kaasasutaja Priit Salumaa, kes räägib nende aastatepikkusest teekonnast maailma tippu jõudmisel.Pikaajalise tarkvaraarenduse taustaga Salumaa hakkas mõned aastad tagasi otsima uut valdkonda, kus oleks võimalik midagi ära teha ning jäi peatuma meditsiinil, täpsemalt radioloogial. Esiteks oli tehnoloogia selles meditsiinivaldkonnas juba rohkem kasutusel kui paljudes muudes ning teiseks oli just neeruvähk ning kõhuõõs mitmete teiste kasvajatega võrreldes ebasoodsamas olukorras, sest sai vähem tähelepanu.Nii kasvaski Better Medicine'ist firma, mis tehisintellektiga radioloogide tööd kiiremaks ja lihtsamaks teeb, kuid see on Salumaa sõnul alles algus, sest nad tahavad hakata tuvastama kõiki vähitüüpe.Kuidas meditsiinivaldkonnas idufirmat tehakse ning millistele nuppudele peab vajutama, et edukas olla, kuuleb Ettemõtte podcastist.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Enamus ettevõtteid näeb praegu AI-projekte kui kulude kokkuhoiu projekte, aga tegelikus elus ei saa AI abil teha ühest inimesest poolt inimest, vaid töötab see, kui teha ühes inimesest poolteist, rääkis AI-ekspert Taavi Tammiste selle nädala Ettemõtte podcastis.Kõige rohkem tehakse Tammiste sõnul praegu Eestis firmades niiöelda andmetega suhtlemise projekte. Näiteks ühendatakse oma raamatupidamistarkvara tehisintellektiga ning sealt teistpidi Slacki ning ettevõtte tegevjuht saab seejärel raamatupidamisprogrammi sisse logimata müüginumbreid ja muud sellist otse Slackis oma raamatupidamisprogrammilt "küsida".Peamine tehisintellekti rakendamise kasu tuleb aga Tammiste sõnul väärtuse kasvust, mitte inimeste koondamise plaanist.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Inseneriõppe populaarsus Eestis pole kaugeltki nii suur kui peaks ning samal ajal tungib kogu aeg peale kiiresti arenev tehisintellekt, mis on pannud Eesti koolid küsimuse ette, mida ja kuidas üldse lastele õpetama peaks.Tänane Ettemõtte podcast on salvestus Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa kahekõnest neljapäeval toimunud Eesti koolijuhtide konverentsil "IT ja inseneeria koolis - võimaluste võti", kus räägitakse kahest väljakutsuvast ideest.Esiteks teha IT- ja inseneeriaõpe kõigile üldhariduskoolis kohustuslikuks ning teiseks võtta tehisintellekt õppetöös väga tugevalt kasutusele, jättes kõrvale paljud arusaamad, mis meil õppimisest ja õpetamisest välja kujunenud on.Milline oleks see Eesti, kus iga koolilaps oskaks mingil tasemel programmeerida ja lahendada inseneeriaülesandeid ning kus koolis pannakse hindeid selle järgi, kui hea essee või ülesandelahenduse kooliõpilane suudab tehisintellekti kasutades teha? Kas see oleks Eesti tulevase rikkuse alusepanija või hoopis rikuksime sellega ära tuhandete õpilaste elu, kes saavad valesti õpetatavast inseneeriaõppest pikaajalise trauma ning ChatGPT-l oma koolitöid teha lastes jäävad ise inimestena rumalaks?Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Kui Geenivaramusse oma andmed andnud inimesed oleksid nõus sellega, et see andmebaas tehakse kättesaadavaks kõigile soovijatele, sünniks sellest tuhandeid kasulikke rakendusi ning investorite rahastatud ettevõtteid ja kokkuvõttes Eesti edulugu, rääkis Ettemõtte podcastis Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Eesti arvutimängude arendaja, kuidas ta tegi oma mängu jaoks kolm müügiprognoosi, kuid mäng sai nii populaarseks, et ka kõige optimistlikum ennustus läks rohkem kui kahekordselt lõhki."See oli täiesti absurd," rääkis Placeholder Gameworksi kaasasutaja Ott Madis Ozolit mängust nimega "Death and Taxes. "Me lootsime, et ehk saame oma mängust rääkima ühe suure youtuberi, kellel on üle miljoni jälgija, aga me saime kuus."Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Ukraina sõjaga ülikiirelt arenema hakanud droonitööstus on juba muutnud sõjapidamist, kuid me oleme alles alguses ja praegu toimuv on kõigest eelmäng robotitevahelisele sõjale, rääkis Eesti katisetööstusfirma DefSecIntel Solutions asutaja Jaanus Tamm."Droonid saavad varsti ise lennata ja teha täiesti ise ka sihtmärgile lukustamist," ütles Tamm selle nädala Ettemõtte podcastis. "Ühel hetkel hakkavad ka maismaadroonid seda tegema, nii et sa viid nad kuhugi kohale ja paned nad liikuma. See muudab tulevikus kindlasti maavägede operatsioone ja kogu sõjapidamise pilti."Tamme sõnul oli Ukraina droonisõda arendama asudes sundseisus, sest neil polnud piisavalt palju suurtükimürske ja seetõttu tuli arendama hakata droone. Samas ütles ta, et ainult droonidega sõda ei võida.Tamm rääkis ka, et Eesti kaitsetööstust ootab kindlasti ees kasv, kuid jäi skeptiliseks, kas see suudab kasvada nii suureks nagu näiteks äritarkvara tootvate Eesti idufirmade sektor.Selle nädala Ettemõttest saad veel kuulda, milliseid otsuseid Eesti riik ja kaitsevägi peaks Tamme hinnangul uuenenud keskkonnas tegema ning kuidas me peaksime arendama oma kaitsetööstust, et mitte jääda vidinatootjateks.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Microsofti otsusega sulgeda Skype kaob ajalukku üks olulisemaid tehnoloogiamaailma tegijaid, mis Eestist kunagi on tekkinud. Tänane Ettemõtte podcast küsib, milline oli eestlaste roll Skype'i alguse juures tegelikult ning kas meil peaks selle sulgemisest kahju olema.Ettemõtte külaline on sel nädalal Ahti Heinla, kes oli üks Skype'i asutajatest. Ta räägib saates, kuidas Skype üldse tekkis ning kuidas juhtus, et algselt täiesti teistsuguse ideega idufirmast sai just Skype, mis internetikõnedega maailma muutis.Kui palju oli Skype'is eestlaste panust ning kui palju me võiksime endale vastu rindu taguda ja öelda, et ainult eestlased suutsid sel ajal maailmas sellise asja valmistada, kuuled Ettemõttest.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Elektriliinide läbilaskevõimet kogu maailmas mõjutab väga palju ilmastik ning avalik saladus ka Eestis on see, et võrguettevõtted ei oska seda nii täpselt ennustada ja seetõttu on liinid kolm protsenti ajast ehk mitusada tundi aastas ohtlikus seisus, ütles maailma täpseimat tuuleennustust pakkuva Eesti idufirma asutaja.Tänase Ettemõtte podcasti külaline on idufirma Gridraven asutaja Georg Rute. Gridraven tegeleb masinõppe abil ülitäpse tuuleennustuse pakkumisega elektrifirmadele üle maailma, mis võib väga suurel määral tõsta liinide läbilaskevõimet ning teha neid ühtlasi ohutumaks.Rute rääkis saates, et kuigi aastaaega ja välistemperatuuri võtavad elektriettevõtted oma liinide läbilaskevõime ennustamisel arvesse küll, siis tuult ei oska ega taha keegi piisavalt täpselt täna ennustada."Tuul on kõige olulisem tegur, mis varieerub päeva sees kordades ja võib su elektriliini läbilaskevõimet muuta viis korda," rääkis Rute. "Seda on võimalik meie masinõppelahenduse peal prognoosida nii, et sa ei mõõtesensoreid kuhugi paigaldama ja seeläbi võib terve maailma elektrivõrgu riistvara aasta keskmisena kolmandiku võrra suuremaks teha."Kui tuuleinfot piisavalt täpselt arvesse võtta, võib 90 protsenti ajast liinide läbilaskevõimet suurendada ning 3 protsenti ajast vältida ülekuumenemise ja ülelöögi ohte, mida täna Rute sõnul piisavalt ei arvestata.Kuula saatest, kuidas Gridraven oma masinõppemudeli täpsust operaatoritele tõestab, kuidas nad üle maailma oma äri arendavad ning mis on motiveerinud Rutet juba üle kümne aasta proovima erinevate nurkade alt elektrimaailma idufirmadega muuta.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirma Soldera on algusest peale ehitanud kogu ettevõtte AI-keskselt ning tulemus on see, et praegu on kolmekümne töötaja asemel vaja vaid kaheksat ning tehnoloogiliselt üsnagi keerulise tootega saab uuele välisturule siseneda vaid paari nädalaga.Jerkku on endine idufirma eAgronom kaasasutaja, kes aga mõni aeg tagasi firmast lahkus oning asutas Soldera. See tegeleb rohelise energia päritolutunnistustega ning on jõudnud juba tänaseks mitmele välisturule.Kui Solderal oli vaja Rootsi müügijuhti, võttis konkursist osa 250 inimest. Jerkku andis tehisintellektile ette nende LinkedINi kontod, kirjeldas kriteeriumid ja palus välja valida top 10 kandidaati, kellega ta ise ühendust võttis. Kogu protsessile kulus vaid pool tundi.Kuula tänasest Ettemõttest, kuidas Solderta leidis rohelise energia bürokraatiast ärivaldkonna ning võimaldab nii suurtel kui väikestel päikesepaneelide ja tuulikute omanikel mitte midagi tehes lisakäivet teenida. Samuti räägime sellest, milline raputus läbis süsinikukrediidiga tegelevate idufirmade turgu ning miks Jerkku selle valdkonna tulevikku väga pessimistlikult suhtub, kui riigid seal vohavaid massilisi pettusi regulatsiooniga takistama ei asu.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eestis on tegemata hulk reforme ning vastu võtmata raskeid, kuid vajalikke otsuseid, sest ei poliitikud ega ametnikud ei taha tihtipeale tegeleda keeruliste teemadega, kust plusspunkte on raske noppida. Kas me peaksime selliste reformide tegemist senisest palju heldemalt premeerima?Tänases Ettemõtte saates räägime sellest, kuidas on riigiametnikud motiveeritud ning kas oleks mõttekas teha selles süsteemis drastilisi muutusi. Kui mõni ametnik veaks reformide tegemist, mis säästaksid riigile kümneid miljoneid, siis kas sarnaselt erasektorile võiks neid inimesi premeerida väga heldelt? Saates on külas hiljuti riigisekretäriks asunud Keit Kasemets ning nii era- kui avalikus sektoris töötanud praegune Alexela juht Aivo Adamson.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Eesti idufirmast DrHouse on saamas USAs telemeditsiini alal suur tegija, nad on juba avanud kliinikud igas osariigis ning palkavad kiiresti arste, et järjest kasvavale nõudlusele järele jõuda."70 protsenti kõigist ravijuhtudest on võimalik lahendada telemeditsiini teel," rääkis saates firma üks kaasasutajatest Sten Tarro.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Aastatel umbes 1997-2012 sündinud põlvkond kannab nine z-põlvkond ning paljust neist on juba sellises vanuses, et asutavad oma idufirmasid. Kas neist võib oodata uusi Bolti ja Wise'i kaaluga tegijaid?Ellise Lehtsaar ja Kevin Akkermann kuuluvad ka Eesti z-põlvkonna idufirmade asutajate liitu ning räägivad podcastis, kuidas ja milliseid ettevõtteid nad ehitada tahavad, mis on nende kui noore põlvkonna jaoks tänu tehnoloogiale lihtsam ja mis keerulisem kui teistele.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Paar aastat tagasi panid Eesti riik ning erainvestorid kokku mitukümmend miljonit eurot, et teha riskifond ja investeerida see raha Eesti varajase faasi rohetehnoloogia idufirmadesse, kuid äsja pani fond uksed kinni ilma ühtegi investeeringut tegemata.Miks nii läks? Kuula juba Ettemõtte värskest podcastist.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Pärnust juhitud, aga üle maailma hajali tegutsev Eesti idufirma on märkamatult tõusnud oma valdkonna suurimaks tegijaks maailmas tegeledes turvanõrkustega, mis võivad ohustada rohkem kui 40% kõigist maailma veebisaitidest. Tänases Ettemõtte podcastis räägib idufirma Patchstack asutaja Oliver Sild, kuidas kutsekooli ajal kodulehtede valmistamisest kasvas välja ülemaailmne turvaäri, mida on aastate jooksul osta soovinud mitmed maailma suurimad veebimajutuste pakkujad.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänases Ettemõtte podcastis avalikustatakse iga-aastase Eesti idufirmainvestorite küsitluse tulemused ning selgub, milliseid kodumaiseid idufirmasid peavad kohalikud investorid hetkel kõige paljulubavamateks ja huvitavamateks, aga ka milliste idufirmade seis on investorite hinnangul kõige kehvem.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa, tulemuste analüüsimisel on abiks Sten Tamkivi.Kuula saate täispikka versiooni Delfi Ärilehes või Delfi Taskus.

Tänases Ettemõtte podcastis räägib Mart Maasik, kes muuhulgas on ka kuulunud Ajujahi telesaate žüriisse, miks on nii raske ülikoolidest ja teadusasutustest tulevaid uuendusi reaalseks äriks muuta ning mida mõned Eesti edukad näited on teinud õigesti.Kuidas võib saada teadlasest ettevõtja või mis juhtub, kui ühte idufirmasse panna kokku teadlane ja ettevõtja, kellel võivad olla erinevad arusaamad asjade tegemise tempost ning sellest, millal mõni tehnoloogia või toode on päriselt valmis klientideni viimiseks.Saatejuhid on Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa.