Raimo Ülavere: üks valik korraga

Tunnetest peab rääkima. Enese avamine on oluline. Vaja on minna enda sisse ja vaadata, kust need emotsioonid tulevad. Ja... selgub, et see pole alati hea mõte. Õigemini - mõnikord on see isegi päris halb mõte. Mis on aga tugeva ja pigem ebameeldivate emotsioonide korral parem viis olukorrast välja tulemiseks? Enese kõrvalt vaatamine. Endasse süüvimise ja kõrvalt vaatamise dilemmast räägingi. Lisaks kaks töövahendit, kui oled sattunud olukorda, kus emotsioonid lahvatavad. Vaata siit: https://drive.google.com/file/d/1XyTBiTyHG80q8qNxG2AwovjmPkWDhk82/view?usp=drivesdk

Tänapäeval on võimalik peaaegu kõike mõõta. Tänapäeval on võimalik pea-aegu kõike mõõta. Ja inimesel on loomupärane tõmme igatsorti mustrite ja korrapära järgi. Need kaks asja kokku pannes saame elu, kus efektiivsuse taga ajamine ja pidev optimeerimine on otsekui eesmärk omaette. Optimeerime tööd, optimeerime eraelu, optimeerime isegi suhteid... Küsimus ei ole selles, kas see on võimalik, vaid pigem selles, kas see on ka mõistlik. Efektiivsusel ja optimeerimisel on omad plussid, ent ka omad kaalukad riskid. Muuhulgas võib efektiivsuse otsimine kihva keera taastumise, loovuse, kohanemise.Siin on sulle töövahend ehk test oma hetkeseisu hindamiseks - kas oled parajasti optimeerimise tuhinas ülefunktsioneerimas või ehk ongi sul tööle ja/või erallu vaja rohkem struktuuri ja süsteemsust. Vaata töövahendit siit

Töös kui elus tuleb ette olukordi, kus pannakse inimesed valiku ette: kas rääkida ebamugavast teemast või mitte. Ülekoormus, ebaõiglane tagasiside, tahaks anda ausat tagasisidet - aga võib-olla pole ajastus parim ja nii edasi. Rääkida või mitte?Valik igapäeva elus pole aga tegelikult "rääkida või mitte". Valik on "teha teadlik valik" või "proovida mööda vaadata". Vaikimisel on hind, see võib olla kaunis soolane. Ja samas - mõnikord on asi seda väärt...Värskes podcasti osas räägin dilemmast: kas rääkida ebamugavast teemast või mitte? Mida ütlevad selle kohta uuringud, kuidas see valik on seotud läbipõlemise riski, psühholoogilise turvatunde ning kurnatuse ja väsimuse tundega.NB! Kui oled päriselt dilemma ees, siis siin on link töövahendile, mis aitab otsuseni jõuda, kliki siia

"Ole rohkem kohal" on küll tore soovitus, ent üpris kasutu. Sest inimese tähelepanu suunamiseks on vaja oluliselt enamat kui abstraktsevõitu ootusi stiili "ole tugev" või "tee rohkem". Tähelepanu olulisim suunaja on keskkond, mitte tahtejõud. Ja tähelepanu on see, mis eelneb igale otsusele, mis sageli eelneb ka käitumisele ja mis mõjutab seda, mida ja kuidas teeme, erakordselt palju. Ent nagu sarnaste nähtustega ikka - tähelepanu on mitut sorti ja kõik ei sobi kõikideks tegevusteks. Niisiis, mis on tähelepanu, kuidas ta meid mõjutab ja kuidas temast teadlikult kasu saada - kuula ikka!

Oled sa enne olulist esinemist, võistlust, kohtumist endas kahelnud? Oled sa uut tööd või projekti vastu võttes mõelnud: ma ei tea, kas ma sellega ikka saan hakkama... Kui oled, siis oled heas seltskonnas - nii on teinud paljud, et mitte öelda enamik inimesi, kes on midagi ägedat korda saatnud. Mõõdukas nn petja sündroom on uuringutele ja kogemusele tuginedes nähtus, mis pigem aitab kaasa kui takistab. Niisiis, kahtlemine on normaalne ja aeg-ajalt isegi kasulik tegevus. Kuula ikka!

Miks me tunneme, et peame “arenema” iga hinna eest ja miks sellest on saanud kultuuriline norm? Ja miks müüakse meile - ja palju meist ka ostavad - uskumust, et kui sa lood nüüd selle ühe konkreetse harjumuse, võtad vastu väljakutse või vähemasti "saad teada, kes sa päriselt oled", siis muutub su elu kardinaalselt? Sa arened ja kasvad ja... Siis selgub, et kiireid häkke pole olemas, palju toredad "väljakutsed" tekitavad ainult tunde, et areneme. Ja tagatipuks - võib-olla ei peagi kogu aeg arenema...

Inimesel on ainulaadne supervõime - võime ajas rännata. Oma mõtetes. Selle võimekuse peamine ülesanne on aidata õppida minevikust ning proovida ette kujutada tulevikku. Nii veedabki keskmine inimene ligi poole oma ärkveloleku ajast kas minevikus või tulevikus. Ent see supervõime toob kaasa ka mõned mitte väga toredad kaasnähud. Eelkõige siis kui inimene hakkab liiga sageli ja liiga sügavale minevikku vaatama. Kui süütuna tunduvast küsimusest "miks?" saab tundide või ka päevade pikkune vaevlemine, nõiaring, kust välja on üpris keeruline ennast mõelda. Minevikku on mõtet minna ainult nii kauaks ja sügavale, kui see aitab kaasa olevikus tehtavatele paremate otsustele. Ja elama peab ikka olevikus.

Me oleme seda juba proovinud. Edasi lükkamine. Süüdlase otsimine. Või siis lihtsalt enneaegselt tegevuse lõpetamine, olgu selleks projekt, muudatus töökorralduses või maratoni jooks. Need kõik võivad olla märgid nn shit quit'ist ehk nähtusest, kus pea annab alla enne kui tegelikult oleks põhjust või kui keha on täiega läbi. Meil lihtsalt kaob usk. Miks ja kuidas see juhtub, kuidas seda ära tunda ja mida teha, et seda ehk vähem juhtuks - sellest räägingi.

Võib-olla oled kuulnud jutte väikestest võitudest, väikestest sammudest, protsessi nautimisest. Tuleb välja, et see pole ainult kaunikõlaline jutt, vaid sellel on ka teaduslik põhi. 2011. aastal tegid Theresa Amabile ja ta kolleegid mahuka eksperimendi, mille järeldus oli selge: töö kontekstis tähendab motivatsioon sõnasõnalt "Väikesed võidud iga päev olulises ja tähenduslikus teemas". Sellest räägingi. Lisaks ka ainult tulemusele keskendumisest, sotsiaalsest surve näidata suuri võite ja muustki, mis seda väikeste võitude strateegiat ohustavad.

Inimesed tulevad tööle organisatsiooni pärast ja lahkuvad juhi pärast. See levinud ütelus kipub olema aga müüt, kui vaadata seda, mis päriselus toimub. Tuginedes uuringutele on inimeste lahkumine enamasti kombinatsioon negatiivsest foonist ja positiivsest õmbest ehk uuest võimalusest. Proovitakse minna eemale stressist, ülekoormusest, mõnikord ka kehvast juhtimisest. Ent kui uut võimalust, valgust tunneli otsas ei paista või ei juhtu midagi ootamatut ja äkilist, siis samas ollakse pigem valmis ka ülekoormust ja nõmedat juhti taluma - lahkumine vajab päästikut.

Kaasamine, koostöö, koos tegemine on populaarne, sellesse usutakse ja seda propageeritakse. Kas aga alati on mõistlik minna koos? Ehk uurisin, mida on teadusel öelda väidetavalt Aafrikast pärit vanasõna "Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui kaugele, mine koos" esimese poole kohta. Ja tulemus on, et teatud tingimustel on üksi minemisel on selged ja nähtavad eelised. Veel enam, toon välja ka rida põhjuseid, miks kaasamine ja koos minemine võib takerduda.

Kui teha küsitlus, siis julgelt üle 90% inimestest on seda kogenud - kohtunud, koos töötanud, mõnikord ka koos elanud inimesega, kes viisakalt öeldes on raskesti talutav. Kellega koostööd teha ei saa ega õigupoolest tahagi. Ehkki võib öelda, et meie hinnangud on subjektiivsed ja ilu on vaataja silmades, on siiski olemas ka n.ö teaduslik kirjeldus inimesest, kellega on raske et mitte öelda võimatu koostööd teha. Vähe sellest, raskesti talutava inimese mõju ulatub kaugemale - terve meeskonna tulemuslikkus on 30-40% väiksem. Kes on raskesti talutav inimene ja mida temaga siis peale hakata?

Usaldus ei ole eesmärk, see on tulemusliku meeskonnatöö tagajärjel tekkiv nähtus, ütleb Amy Edmondson, Harvardi ülikooli professor ja ekspert koostöö teemal. Usaldust on kolme sorti, neist enim probleeme kipub tekkima nn emotsionaalse usaldusega ehk tundega, et mind (või sind) kasutatakse kurjasti ära. See kui inimene teeb ära selle, mida lubas ja on kompetentne mingis teemas, on ainult usalduse nähtavaim, sageli ka väiksem pool.

Me tegeleme oma ideede müümisega iga päev. Tööl, kodus, sõpradele ja ka võõrastele inimestele. Organisatsioonipsühholoogi Adam Granti väitel hakkame aga seda tehes sageli käituma kas jutlustaja, poliitiku või prokurörina. Ma tean, kuidas ajad käivad. Või las ma näitan sulle, miks mul on õigus. Või ma tõestan sulle faktidega, et mul on õigus. Paljudel juhtudel nii jutlustaja, poliitik kui ka prokurör aga ebaõnnestuvad. Miks? Sellest räägime.

"Jooksis lati alt läbi," öeldakse. Seda on juhtunud enamike inimestega. Kui inimene pingutab ja proovib kõvasti, aga tulemus tuleb alla tavapärase võimekuse. Selle nähtuse nimi on "lämbumine". Seekord räägin kolmest toredast teooriast, mis seletavad millal, miks ja kuidas meid see ebameeldiv nähtus tabab.

Inimesed küll igatsevad üksi olemist, ent selle hetke saabudes proovivad oma mõtetega üksi olemist vältida. Kuni selleni välja, et ollakse valmis endale mõõdukat elektrišokki andma. Ning see on viinud omamoodi paradoksini - vahendid igavuse, oma mõtetega üksi olemise vältimiseks on üha paremad, ent samas tunnevad inimesed end üha üksikumana. Kuni muutusteni isiksuse käitumistes - ekstravertsus ja koostöövalmidus on kahanemas. Miks?

Psühholoogilist turvatunnet peetakse üheks olulisimaks meeskonna tulemuslikkuse eeslduseks. Ent turvatunne ise saa olla eesmärk omaette - turvatunne on otsekui eeldus selleks, et meeskond saaks õppida ja seeläbi paremat tulemust teha. Kolm kõige kindlamat viisi turvatunde lõhkumiseks on aga hierarhia, "Kes on süüdi"? mäng ja teiste tagarääkimine.

Miks juhtub nii, et kui keegi käsib inimesel suitsetamine maha jätta, vähem tipsutada, tervislikumalt toituda või rohkem liikuda, siis inimese esimene instinkt on teha vastupidist? Miks tööl range kontroll ja rigiidsed reeglid vähendavad motivatsiooni ja miks ühiskondlikud piirangud võivad põhjustada proteste, isegi kui need on tehtud inimeste heaolu nimel? Selle nähtuse nimi on reaktsioonivastasus ja selle on inimese loomulik instinkt ja püüe taastada valiku vabadust ja kontrolli elu üle. Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja õnneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8wwInstagram: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠Facebook:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠⁠⁠⁠LinkedIn:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠Koduleht: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠⁠⁠⁠Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Kas inimesed päriselt ka õpivad vigadest, nii nagu enesejuhtimise juttudes räägitakse? Vastus on... et mitte nii väga. Täpsemini, õpivad, aga harva ja teatud tingimustel. Ning oluliselt enam õpitakse edu kogemusest kui vigadest. Sellest ja ühest kummalise võitu uskumusest, mis tegelikult takistab õppimist, räägimegi. Loe raamat Ajust, stressist ja perfektsionismist molutamise ja õnneni https://buy.stripe.com/00g7tX2jH3s2eSA8ww Instagram: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠Facebook:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠⁠⁠⁠LinkedIn:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠Koduleht: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠⁠⁠⁠Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Üks isikuomadus või meetod või kontseptsioon võib lahendada pea kõik suuremad probleemid ühiskonnas, inimese elus või ka organisatsioonis. See uskumus on inimesi saatnud kogu ajaloo vältel ja kogu ajaloo vältel on see ka alati ekslikuks osutunud. Usk endasse, emotsionaalne intelligentsus, visadus ning palju muid teooriaid, mis tõstavad justkui ühe karakteristiku ülimuslikuks, on osutunud tüüpiliseks "üks suurus kõigile" tüüpi lahenduseks, millele on määratud hääbuda uue ja veel värskema moeteooria alla. Ent see ei takista inimesi uskumast ja otsimast. Instagram: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠ Facebook:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠⁠⁠⁠ LinkedIn:  ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠⁠⁠⁠ Koduleht: ⁠⁠⁠⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠⁠⁠⁠ Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Lood on sageli mõjuvamad kui faktid, on üldlevinud teadmine. Ent miks see nii on? Inimese aju mõtleb lugudes, ta proovib teha keerulist lihtsaks ja informatsiooni lugudena esitamine on üks viis, kuidas seda teha. Igal heal lool on oma kindel struktuur, oma kindlad tegelased ja ka oma kindelsüzhee. Lugusid nii esitades käivituvad kuulaja-vaataja peas kindlad mehanismid, mille mõju võib olla nii suur, et hea loo nimel ollakse valmis ka .faktidest mööda vaatama. Instagram: ⁠⁠⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠⁠⁠ Facebook:  ⁠⁠⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠⁠⁠ LinkedIn:  ⁠⁠⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠⁠⁠ Koduleht: ⁠⁠⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠⁠⁠ Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf

Vau-efekt ehk hämmastus on tunne, mis teeb inimesi avatumaks, sõbralikumaks ja ka hoolivamaks. Kui näeme ja kogeme midagi suurt ja võimast, siis inimesed tunnevad hämmastust. Hämmastus ehk vau-efekt on psühholoogias omaette nähtus ning seda kogemust ja tunnet on võimalik igaühel teadlikult esile kutsuda. Ja eelkõige on võimalik seda kogemust proovida mitte ära rikkuda. Instagram: ⁠⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠⁠ Facebook:  ⁠⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠⁠ LinkedIn:  ⁠⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠⁠ Koduleht: ⁠⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠⁠ Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf

Me räägime palju tegevustest ja nähtustest, mis teevad meid edukamaks, targemaks, õnnelikumaks. Ja ometi on elu täis olukordi ja tegevusi, mis teevad meid lollimaks. Sõna otseses mõttes. Ehk on olemas reaalselt ja tõestatult olukorrad, kus meie intellentsus, kognitiivne võimekus teha otsuseid, luua seoseid kukub märgatavalt. Instagram: ⁠⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠⁠ Facebook:  ⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠ LinkedIn:  ⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠ Koduleht: ⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠ Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf

Tagasiside on enamike inimeste jaoks negatiivse tähendusega, seda on mõõdetud ja selles pole kahtlust. Ent miks see nii on? Miks me võtame isiklikult, kui peaks õppima, miks me ignoreerime tagasisidet, isegi kui seal on midagi mõistlikku? Kuidas me tagasisidet vastu võtame on vähemalt sama oluline, kui mitte olulisemvsellest, kuidas tagasisidet anda. Kui keegi pole tagasisidet vastu, õigemini omaks võtmas, siis pole ka andmisel mõtet. Instagram: ⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠ Facebook:  ⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠ LinkedIn:  ⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠ Koduleht: ⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠ Liitu minu uudiskirjaga ⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf

Vastutus on sageli katalüsaator, mis paneb inimesi midagi tegema. Ja samas saab ka vastutuse taga ajamisega minna liiale. Ülim vastutus on moodne termin, mis on üle suure lombi militaarringkondadest ka jõudnud. Ning tundub oma lihtsuses ja selguses ülimalt ahvatlev - võtta vastutus kõige eest, mis sinu elus toimub. Ent ülimal vastutusel on ka pahupool, alates selle sobivusest tsiviilühiskonda kuni võimalike kahjulike mõjudeni inimese mentaalsele tervisele ja töömeeskondade toimimisele. Instagram: ⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠ Facebook:  ⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠ LinkedIn:  ⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠ Koduleht: ⁠https://raimoulavere.com⁠ Liitu minu uudiskirjaga ⁠http://eepurl.com/-X6cf

Aja juhtimine ehk tegevuste planeerimine tulevikuks on mõistlik tegevus. Ent üllatuslikult on sellel tulemuse asemel suurem mõju inimese heaolu ja õnne tundele. Ja samas mõjuvad suur osa produktiivsuse ja efektiivsuse taga ajamise süsteeme sootuks vastupidiselt - niipea kui õpid ära üha kiiremini ja tulemuslikult meilidega toimetama, hakkab su postkasti veel rohkem e-kirju potsatama. Kas me oleme siis määratud lootusetult rähklema lõputus ajavaesuses? Nii hull vast asi siiski pole. Ehkki see pole lihtne, on siiski võimalik ka midagi ette võtta. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook:  https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn:  https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf

Mis ühendab lotovõitjat ja eluohtliku ning raskete tagajärgedega õnnetuse üle elanud inimest? Kummalisel kombel see, et umbes aasta pärast sündmust on nende õnnetase enam-vähem sama.Selle nähtuse nimi on mõju tajuviga ehk mõjueksitus. Ehk me ülehindame suurte sündmuste mõju meie eludele, positiivsete puhul ootame üleküllast ja kestvat õnne ning negatiivsete sündmuste puhul musta masendust. Ent tõenäolisem on, et pikaajalises vaates on nende sündmuste mõu oluliselt väiksem kui me eeldame.Instagram: ⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠Facebook:  ⁠⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠⁠LinkedIn:  ⁠⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠⁠Koduleht: ⁠⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠⁠Liitu minu uudiskirjaga: http://eepurl.com/-X6cf

Kuidas ja kus tekib heaolu tunne? Ja kuidas me seda saame ise luua siis, kui seda hetkel ei tunne. Istume maha ja hakkame ennast paremaks mõtlema? Tjah. On veel üks võimalus. Nimelt - heaolu ja motiveerituse tunne tekib tegutsedes.Nii väidab üks kognitiivse käitumusliku teraapia osa käitumuslik aktsivatsioon ehk lihtsalt öeldes tegutsemipõhimõte, kus heaolu tunnet otsitakse ja leitakse eelkõige läbi tegutsemise. Meil kõigil on teatud tegevused, mida tehes me teame, et see parandab ennesetunnet. Tehes teadlikult valiku nende tegevuste kasuks me oleme võimelused muutma enda emotsionaalseid seisundeid. Ehk "kui tuju niru, siis lähen jooksma" stiilis põhimõtted.Kuidas see "motivatsioon tekib tegutsedes" põhimõte tekib ja mõjub ning kuidas saame selle enda kasuks tööle panna?Instagram: ⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠Facebook:  ⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠LinkedIn:  ⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠Koduleht: ⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠Liitu minu uudiskirjaga: http://eepurl.com/-X6cf

Maailmas enim levinud eelarvamus on, et minul pole eelarvamusi. Tegelikult muidugi on küll. Kõigil meil. Eelarvamused tekivad ja me hoiame neist kinni, sest nii on lihtsam elada. Ent teisalt on sellel lihtsamal elu on, üpris soolane hind. Elu rohkete ja tugevate eelarvamustega viib kehvema terviseni, ülemäärase stressini ning lootusetuse tundeni. Värskes podcasti osas räägin eelarvemustest, kuidas ja miks nad tekivad ning veidi ka sellest, kuidas nende mõju vähendada. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook:  https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn:  https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf

Inimene on nagu voolav vesi, läheb sealt, kust on kergem. See on valdav mõtteviis, kui räägime inimese ja pingutuse suhtest. Ent tõsi on ka risti vastupidine - pingutades saavutatud tulemus võib pakkuda meile enam rahuldust ning mõnikord valime raskema tee just sellepärast, et see nõuab pingutust. Instagram: ⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠ Facebook: ⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠ LinkedIn: ⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠ Koduleht: ⁠⁠https://raimoulavere.com⁠⁠ Liitu minu uudiskirjaga: ⁠⁠https://raimoulavere.com/tulemuslik-ja-teadlik-juht/

Kui tahad keskendumise kohta rohkem õppida siis kiika minu ja Karmen Reinpõldi e-koolitust Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Me kõik oleme võimelised enamaks kui hetkel välja paistab. Ehkki see ütelus tundub olevat kui eneseabi õpikute klishee, siis ometi on see tõsi. Meis kõigis, tõepoolest kõigis on peidus enamat, ütleb teadus. Küsimus on, kuidas see potentsiaal seal peidus välja saada. Värskes podcasti osas räägin sellest, kuidas varjatud potentsiaali välja tuua. Ja räägin ka müüdist, kuidas inimese potentsiaal peaks avalduma võimalikult varakult - faktid ütlevad, et enamasti on oma valadkonna tipptegijad pigem n.ö hilised õitsejad. Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-%C3%BClavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com https://raimoulavere.com https://raimoulavere.com https://raimoulavere.com/tulemuslik-ja-teadlik-juht/

Kui tahad keskendumise kohta rohkem õppida siis kiika minu ja Karmen Reinpõldi e-koolitust Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Keskendumist, kitsalt millelegi või kellelegi tähelapnu pööramist peetakse üheks olulisimaks eelduseks hea soorituse tegemisel. Ja õigusega. Keskendumisel on suur mõju. Ent samas keskendumise objekte ja viise on väga erinevaid ning nad on ka erineva mõjuga. Tahad paremat sooritust, sujuvamat liigutust teha? Vii tähelepanu endast välja. Tahad hea otsust teha? Tõsta pea püsti ja viia tähelepanu laiaks, mis su ümber toimub? Ja nii edasi. Värskes podcasti osas täägin keskendumisest, milline on on selle mõju sooritusele ning millised on enamlevinud ja ka tobedaimad müüdid seoses tähelepanu ja keskendumisega. Instagram: ⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠ Facebook: ⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠ LinkedIn: ⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠ Koduleht: ⁠https://raimoulavere.com⁠ Liitu minu uudiskirjaga: ⁠https://raimoulavere.com/tulemuslik-ja-teadlik-juht/

Molutamise teaduslik nimi on jõudeoleku närvivõrgustik ja see pole mitte armastusväärne laisklemine, vaid inimese vaimu ja füüsise jaoks hädavajalik tegevus. Muuseas, just molutamise ajal kinnistub sinu enesekuvand ehk minapilt, see, kes sa enda silmis oled. Värskes podcasti osas räägin molutamise kunstist, miks see on hea ja mõistlik tegevus ning muidugi ka sellest, kuidas siis hästi molutada. Kuula ja vaata Spotify's, Apple podcastides ja Youtube's. Kliki ennast ka jälgijaks, uus osa iga kahe nädala tagant. Kui tahad teada, kuidas molutamist oma päevadesse paremini lülitada, siis kiika minu ja Karmen Reinpõldi e-koolitust Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga: https://raimoulavere.com/tulemuslik-ja-teadlik-juht/

Tead seda tunnet, kui oled karjääris või elus või spordis kuhugi kinni jäänud ja ei oska sealt enam kuidagi välja tulla? Oled tõenäoliselt jõudnud nn platoole. Ja see pole sageli mõnus kohta kus olla. Podcasti osas räägin sellest, miks platool passimine, et mitte öelda kinni jäämine on paradoksaalsel moel vältimatu osa läbimurdest. Ning räägin ka sellest, miks teistel tunduvad saavutused, uued ametikohad või tulemused palju kergemini tulema. Ehk kui oled kunagi mõelnud “Miks minul kõik alati nii raskelt peab tulema” ja tundnud, et ei oska sellest vaiksest hääbumisest kuidagi ise välja tulla, siis tasub kuulata. Muuseas, kui tahad platoolt paremat starti teha, siis vaata sisse ka minu ja Karmen Reinpõldi e-kursusele Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf

Inimestel on tugev kalduvus väärtustada enam intensiivsust, eepilisi pingutusi, üleelusuuruseid etteasteid. “Süüdi” on heroiline individualism ehk surve pidevalt paremaks-targemaks-tublimaks saada ja teisalt nähtavus -intensiivsus paistab välja. Ja samas on järjekindlus tõestatult parem strateegia - igapäevane väike tegevus kumuleerub ajaga oluliselt mõjusamaks kui ühekordne erakordne saavutus. Podcasti osas sellest, miks meid nii palju intensiivsuse poole tõmbab ning 5 põhjust, miks järjekindlus annab silmad ette intensiivsusele. Kui tahad oma järjekindluse musklit tugevamaks kasvatada, siis vaata sisse ka minu ja Karmen Reinpõldi e-kursusele Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga: http://eepurl.com/-X6cf

Aju peamine ülesanne pole mõtlemine. Pole ka nägemine, kuulmine, tunnetamine või mõni muu sarnane nähtus. Aju peamine ülesanne on ennustamine - kas ja kui palju ma energiat kulutan ja kui palju mul ressurssi alles on. Selles podcasti osas räägin kuidas meil on aju tekkinud ja arenenud, mis on energia tasakaal ehk allostaas ning kuidas inimese kogemused on seotud inimese enda ootuste ja lootustega. Kui tahad aga õpetada enda ajule seda kuidas paremini ennustada, siis vaata ka minu ja Karmen Reinpõldi e-kursust Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga: http://eepurl.com/-X6cf

Miks me mõnikord teeme ebamõistlikke valikuid ja pärast neid ka veel siiras usus õigustame? “Süüdi” on nähtus nimega kognitiivne dissonants. Ehk kahe vastukäiva uskumuse, idee, arvamuse korral me vähendame ebamugavustunnet valides lihtsama valiku. Kahjuks aga pole see alati mõistlikum valik. Veel enam, sageli pole sellel valikul mõistusega üldse midagi pistmist. Mis asi on kognitiivne dissonants, kuidas see inimese käitumist mõjutab ja mis sellega peale võiks hakata, sellest podcasti osas räägin. Kui tahad enda juhtimise teemadel lisa, siis mõistagi kuula podcasti teisi osasid ja vaata ka sisse minu ja Karmen Reinpõldi e-kursusele Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/ rekalibreerimine-3-0 Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu ka minu uudiskirjaga: http://eepurl.com/-X6cf

Suur osa organisatsioonides ja tänapäeva teadmustöötaja probleemidest tuleneb asjaolust, et me ei oska teadmustöötaja produktiivsust mõõta. Nii on hakatud kasutama peudo-produktiivsust ehk mõõdetakse seda, mida on näha - pingutuse suurust, kiirust, lihtsate tükkide tegemist. E-kirjade ja koosolekute rohkus ning “kiire-on” hoiak on saanud produktiivsuse mõõdikuks. Sootuks mõistlikum oleks aga nn aeglane produktiivsus ehk keskendumine vähesele, töötades oma loomulikus rütmis ja pühendumises kvaliteedile. Kui tahad endale paremat rütmi ja paremat emotsionaalset seisundt, siis vaata ka minu ja Karmen Reinpõldi e-kursust Rekalibreerimine 3.0: https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga:  ⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Mina olen Raimo Ülavere, sertifitseeritud coach (ACC) ja koolitaja ning aitan edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid muutusi, mis on püsivad ja mida teadvustavad ka teised. Tänases episoodis räägime emotsioonide reguleerimisest ning kuidas õpetada enda aju emotsioonidega toime tulema. Veel räägime terminist nimega emotsioonide granuleerimine ning kuidas ja miks muuta ärevus põnevuseks. Kui soovid õppida teisigi sarnaseid soorituspsühholoogia nippe ning luua endale mõistlikku ja tasakaalustatud elurütm siis võib sind huvitada minu ja treeneri ning teadlase Karmen Reinpõld’i e-kursus Rekalibreerimine 3.0: ⁠https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0⁠ Instagram: ⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠  Facebook: ⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠  LinkedIn: ⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠  Koduleht: ⁠https://raimoulavere.com⁠ Liitu minu uudiskirjaga:  ⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Mina olen Raimo Ülavere, sertifitseeritud coach (ACC) ja koolitaja ning aitan edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid muutusi, mis on püsivad ja mida teadvustavad ka teised. Täna räägin enesekuvandist. Täpsemalt edasiviivast enesekuvandist ehk sellest, kuidas sinu ja minu enesekuvand võib sooritusele ja õigupoolest ka paremale elule kaasa aidata. Kui soovid õppida teisigi sarnaseid soorituspsühholoogia nippe ning luua endale mõistlikku ja tasakaalustatud elurütm siis võib sind huvitada minu ja treeneri ning teadlase Karmen Reinpõld’i e-kursus "Rekalibreerimine 3.0": ⁠https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0⁠ Instagram: ⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠  Facebook: ⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠  LinkedIn: ⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠  Koduleht: ⁠https://raimoulavere.com⁠ Liitu minu uudiskirjaga:  ⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Mina olen Raimo Ülavere, sertifitseeritud coach (ACC) ja koolitaja ning aitan edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid muutusi, mis on püsivad ja mida teadvustavad ka teised. Tänases podcasti episoodis räägin sellest, miks teiste arvamus nii tugevalt meid mõjutab, kuidas ta seda teeb ning mida selle teadmisega peale hakata. Kui soovid õppida teisigi sarnaseid soorituspsühholoogia nippe ning luua endale mõistlikku ja tasakaalustatud elurütm siis võib sind huvitada minu ja treeneri ning teadlase Karmen Reinpõld’i e-kursus Rekalibreerimine 3.0  ⁠https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0⁠  Sotsiaalmeedia ja kodulehekülg: Instagram:⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠  Facebook:  ⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠  LinkedIn: ⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠  Koduleht: ⁠https://raimoulavere.com⁠  Liitu minu uudiskirjaga ⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Kui soovid õppida teisigi sarnaseid sooritusplsühholoogia nippe ning luua endale mõistlikku ja tasakaalustatud elurütm siis võib sind huvitada minu ja treeneri ning teadlase Karmen Reinpõld’i e-kursus "Rekalibreerimine 3.0": https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Mina olen Raimo Ülavere, sertifitseeritud coach (ACC) ja koolitaja ning aitan edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid muutusi, mis on püsivad ja mida teadvustavad ka teised. Tänases podcasti episoodis räägime teadlikust mängust ehk viimaste aastate soorituspsühholoogia ühest kaalukamast leiust. Teadlik mäng on ette planeeritus tegevus, mis on loodud oskuste arendamiseks nii, et see protsess oleks nauditav. Saa teada kuidas rakendada teadlikku mängu ja kuidas muuta endale harjutamine ning probleemide lahendamine lihtsamaks? Timestamps: 00:00:00 Intro 00:00:31 Dilemma - Kirg vs Rutiin 00:03:15 Mis asi on “Teadlik mäng”? 00:04:34 Miks teadlik mäng töötab paremini 00:06:45 Mida õppida menukast “Vahukommi testist” 00:09:07 Kuidas teadlikku mängu rakenda? 00:09:26 1. Uuenduslikkus 00:12:07 2. Vaheldus 00:13:42 3. Võistluslikkus 00:15:37 Teadlik mäng pole mängustamine(gamification) 00:16:35 Tee paus/puhkus enne kui sa oled väsinud Sotsiaalmeedia ja kodulehekülg: Instagram: ⁠⁠https://www.instagram.com/raimoulavere/⁠⁠  Facebook: ⁠⁠https://www.facebook.com/coachraimoulavere⁠⁠  LinkedIn: ⁠⁠https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/⁠⁠  Koduleht:⁠ ⁠https://raimoulavere.com⁠⁠ Liitu minu uudiskirjaga:  ⁠⁠http://eepurl.com/-X6cf⁠

Minu E-kursus "Tulemuslik ja Teadlik Juht": https://raimoulavere.com/tulemuslik-ja-teadlik-juht/ Mina olen Raimo Ülavere, sertifitseeritud coach (ACC) ja koolitaja ning aitan edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid muutusi, mis on püsivad ja mida teadvustavad ka teised. Tänases podcasti episoodis räägime kriitikast ja sellega seotud müütidest. Eriti kui räägime enesearengust või juhtimisest, kus tihti kuulutatakse, et igasugune kriitika on teretulnud, vajalik ning lausa vältimatu õppimise eeldus. Ja et ilma kriitikata ei toimu arengut ning juht peab olema tagasiside andmise maailmameister ja et töötaja asi on kõik see ära taluda. Selles episoodis arutlen, kas ikka on nii... Timestamps: 00:00:00 Kas kriitika on vajalik? 00:01:59 Millest me kriitika puhul räägimel? 00:02:37 Kriitika jääb inimese külge kinni 00:03:24 Kriitika mõjub seda sügavamalt, mida enam me juba n.ö negatiivsele poolele olema vajunud 00:05:40 Enamik kriitikast ei aita kaasa 00:06:40 Kriitikaga seotud müüdid 00:07:35 Kas Hamburgeri meetod päriselt töötab? 00:09:26 Kriitika ajastus on tähtis 00:10:25 Üldine seisund mõjutab vastuvõtu võimet 00:11:30 Kriitika saamist peaks ise reguleerima 00:12:50 Analüüs vajab vahepealset pausi Sotsiaalmeedia ja kodulehekülg: Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf

Mina olen Raimo Ülavere, sertifitseeritud coach (ACC) ja koolitaja ning aitan edukatel inimestel teha oma käitumises positiivseid muutusi, mis on püsivad ja mida teadvustavad ka teised. Tähenduse leidmine on olulisim oskus, mida elu jooksul õppida. Tähenduse peamine jõud seisneb inimese tähelepanu suunamises endalt teistele, kus tagajärjeks on pikem ja tervem elu ning "õnne kolmiku" nimelise kokteili nautimine. Kui soovid õppida teisigi sarnaseid soorituspsühholoogia nippe ning luua endale mõistlikku ja tasakaalustatud elurütm siis võib sind huvitada minu ja treeneri ning teadlase Karmen Reinpõld’i e-kursus "Rekalibreerimine 3.0": https://coachraimoulavere.thinkific.com/courses/rekalibreerimine-3-0 Sotsiaalmeedia ja kodulehekülg: Instagram: https://www.instagram.com/raimoulavere/ Facebook: https://www.facebook.com/coachraimoulavere LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/coach-raimo-ülavere/ Koduleht: https://raimoulavere.com Liitu minu uudiskirjaga http://eepurl.com/-X6cf

Pott on üks, ütleb Karmen Reinpõld, vastupidavusalade treener ja Tallinna Ülikooli füsioloogia doktorant. Meie keha ei tee liiga hästi vahet, kas stress on pea või keha töö tulemus. Ning ilma taastumiseta pole võimalik ei kehal ega peal kaua toimetada. Kuidas seda habrast tasakaalu stressi ja taastumise vahel teadlikult hoida?

Tahtejõud tundub olevat mingi müstiline nähtus, millele on hea viidata siis, kui näed kedagi eriti sihikindlalt midagi tegemas. Või siis, kui vaatad õues tibutavat vihma […]

Uskumused mõjutavad meie elusid ja käitumist enam kui me arvame. Millised on aga uskumused, mis meid viivad pigem parema elu ja heaolu poole? Aga palun, […]

Inimene ja inimese elu on täis vastuolusid. Ja üks neist vastuoludest aitab kummalisel kombel elus paremini hakkama saada. Jutt on siin nähtusest nimega traagiline optimism. […]

Emotsioonid võivad olla meeldivad või ebameeldivad, ent kõigil neil on oma põhjus. Viha võib olla ebameeldiv, ent samas on ta üks oluline osa inimese motivatsioonikäitumisest. […]

Perfektsionismist armastatakse rääkida kui armastusväärsest nõrkusest või kui hoopis tugevusest. Sellest, mis meid justnimelt edukaks teeb. Ja päriselt on perfektsionism oluliselt suurema ja laastavama mõjuga […]